ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 157 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
Sisukord |
|
Dokumendid, mis käsitlevad Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemist |
Lehekülg |
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitlev protokoll |
|
|
* |
||
|
* |
||
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
Dokumendid, mis käsitlevad Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemist
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/3 |
KOMISJONI ARVAMUS,
22. veebruar 2005,
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise taotluste kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on esitanud taotlused saada Euroopa Liidu liikmeks. |
(2) |
15. juuli 1997 aasta arvamustes Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia kohta oli komisjonil juba võimalus avaldada oma seisukohti nimetatud taotlustega seoses esilekerkivate probleemide teatavate oluliste aspektide kohta. |
(3) |
Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel 1993. aasta juunis määrati esimest korda kindlaks liikmelisuse poliitilised, majanduslikud ja acquis' kriteeriumid, millest ühinemisprotsessis on juhindutud ja mille alusel komisjon korrapäraselt hindab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valmisolekut liikmelisuseks. Poliitilised kriteeriumid nõuavad Bulgaaria Vabariigilt ja Rumeenialt stabiilseid institutsioone, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste kaitse ning vähemuste austamise ja kaitse; need nõuded on sätestatud Euroopa Liidu lepingus põhiseaduslike põhimõtetena ja esile tõstetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Majanduslikud kriteeriumid nõuavad toimiva turumajanduse olemasolu ning suutlikkust toime tulla liidusisese konkurentsi ja turujõudude survega. Aquis' kriteerium nõuab suutlikkust võtta liikmelisusega seonduvaid kohustusi vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja acquis communautaire'le, kaasa arvatud poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine. |
(4) |
Mõlema riigi ühinemise tingimused ja kord on välja töötatud liikmesriikide ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahelistel konverentsidel. |
(5) |
Komisjon leidis 6.oktoobri 2004. aasta strateegiadokumendis laienemisprotsessi edusammude kohta, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia täidavad poliitilisi kriteeriume. Pidades silmas mõlemas riigis tehtud edusamme ja andmeid nende kohustuste täitmise kohta ning arvestades käimasolevat ettevalmistustööd, leiab komisjon, et kõnealused riigid suudavad täita majanduslikke ja acquis' suhtes ettenähtud kriteeriume ning on valmis Euroopa Liidu liikmeks saama 1. jaanuaril 2007. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon, et teeb kõik võimaliku täitmaks Euroopa Ülemkogu eesmärki viia läbirääkimised Bulgaaria ja Rumeeniaga edukalt lõpule 2004. aastal, toetudes objektiivsetele näitajatele, et oleks võimalik ühinemislepingule alla kirjutada võimalikult peatselt 2005. aastal. |
(6) |
Kõnealused läbirääkimised lõpetati detsembris 2004 ja on ilmne, et kokkulepitud sätted on õiglased ja nõuetekohased; Euroopa Liidu laienemine võimaldab seeläbi säilitada ühendusesisese ühtekuuluvuse ja dünaamika ning samas osaleda kaalukamalt rahvusvaheliste suhete arendamisel. |
(7) |
Euroopa Liiduga ühinemisel kiidavad Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia tingimusteta heaks Euroopa põhiseaduse vastuvõtmise lepingu ja kuni selle jõustumiseni Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepingute kõik eesmärgid ja otsused, mis on vastu võetud alates eespool nimetatud lepingute jõustumisest ning nimetatud ühenduste ja Euroopa Liidu arendamise ja tugevdamise nimel tehtud valikud. |
(8) |
Euroopa ühenduste asutamislepingutega ja selle jõustumise järel Euroopa põhiseaduse lepinguga kehtestatud õiguskorrale on iseloomulik, et teatavad sätted ja aktid, mille institutsioonid on vastu võtnud, on vahetult kohaldatavad, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik sellega vastuolus olevate siseriikliku õiguse sätete suhtes ning et on olemas menetlus Euroopa Liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise tagamiseks; ühinemine Euroopa Liiduga tähendab nende eeskirjade siduvuse tunnustamist, kuna nende täitmine on liidu õiguse tõhususe ja ühtsuse tagamiseks vältimatu. |
(9) |
Komisjon kutsub Bulgaaria Vabariiki ja Rumeeniat jõuliselt tegema parandusi, mis on vajalikud liikmelisuse poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide täitmiseks ning aquis' ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise suhtes. Komisjon jälgib ka edaspidi hoolikalt mõlema riigi võetud ülesannete ja kohustuste täitmist ning abistab neid oma kasutuses olevate vahenditega. Nimetatud pideva jälgimise tulemuste põhjal jätab komisjon endale ühinemislepingus sätete ja eelkõige ühinemisprotokolli artikli 39 kohaselt õiguse teha ettepanek, milles soovitatakse kõnealuste riikide Euroopa Liiduga ühinemine lükata aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2008, kui komisjon leiab Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias aquis' ülevõtmise ja rakendamise ettevalmistuste taseme alusel kindlaid tõendeid, mis näitavad, et on olemas suur oht, et ükskõik kumb neist riikidest ei ole 1. jaanuarile 2007 kavandatud ühinemiskuupäevaks ilmselt suuteline täitma liikmelisusega seotud nõudeid mitmes olulises valdkonnas, sealhulgas Rumeenias justiits- ja siseküsimuste ja konkurentsi valdkonnas kohaldatavad erinõuded ja-kohustused. Samuti jätab komisjon endale jälgimise tulemuste põhjal õiguse võtta ühinemislepinguga ettenähtud kaitsemeetmeid mõlema riigi suhtes ning rakendada ühinemislepingus sätestatud riigiabi käsitlevat erimehhanismi Rumeenia suhtes, kui viimane ei täida asjakohase valdkonna õigusaktide rakendamisega seotud kohustusi. |
(10) |
Komisjon kutsub Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutusi lõpule viima aquis' tõlkimise ja läbivaatamise enne ühinemise tähtaega, et tagada õigusaktide rakendamise õiguskindlus. |
(11) |
Üks Euroopa Liidu eesmärkidest on süvendada sinna kuuluvate rahvaste vahelist solidaarsust austades nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone. |
(12) |
Euroopa Liidu laienemine Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kaudu aitab kindlustada rahu Euroopas, |
ESITAB HEAKSKIITVA ARVAMUSE,
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Käesolev arvamus on esitamiseks Euroopa Liidu Nõukogule
Brüssel, 22. veebruar 2005
Komisjoni nimel
laienemise eest vastutav komisjoni liige
Olli REHN
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/5 |
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOON
Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse kohta (AA1/2/2005 – C6-0085/2005 – 2005/0901(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise taotlust;
võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku saamise taotlust vastavalt ELi lepingu artiklile 49 (C6—0085/2005);
võttes arvesse komisjoni arvamust (KOM(2005)0055);
võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu projekti;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi vahelist kirjavahetust Euroopa Parlamendi täieliku kaasamise kohta iga ühinemislepingu kaitseklausli rakendamise võimaliku kaalumise korral;
võttes arvesse oma 13. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemise finantsmõjude kohta (1);
võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 82 lõiget 6;
võttes arvesse välisasjade komisjoni soovitust (A6—0082/2005);
A. |
arvestades, et kandidaatriikide vastuvõtmistingimused ja muutused, mis kandidaatriikide ühinemisega kaasnevad, on sätestatud ühinemislepingus, ja arvestades vajadust konsulteerida parlamendiga lepingusse tehtud mis tahes põhjaliku muudatuse osas; |
B. |
arvestades, et nõukogu ja komisjon peavad kaasama Euroopa Parlamendi täiel määral Bulgaaria Vabariigi ühinemisprotsessi edasisse käiku ja otsuse tegemisse, juhul kui Bulgaaria Vabariigi ühinemisel peaks rakendatama ühinemislepingus sisalduvaid kaitseklausleid; |
C. |
arvestades, et käesolevale nõusolekule eelnes mõlema eelarvepädeva institutsiooni ühine kokkulepe ühinemislepingus sisalduva finantspaketi kohta ning deklaratsiooni vastuvõtmine selle eelarveliste ja institutsionaalsete tagajärgede kohta; |
1. |
annab nõusoleku Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise taotlusele; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bulgaaria Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) P6_TA(2005)0116.
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/7 |
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOON
Rumeenia Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse kohta (AA1/2/2005 – C6-0086/2005 – 2005/0902(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Rumeenia Euroopa Liidu liikmeks saamise taotlust;
võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku saamise taotlust vastavalt ELi lepingu artiklile 49 (C6-0086/2005);
võttes arvesse komisjoni arvamust (KOM(2005)0055);
võttes arvesse Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu projekti;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi vahelist kirjavahetust Euroopa Parlamendi täieliku kaasamise kohta iga ühinemislepingu kaitseklausli rakendamise võimaliku kaalumise korral;
võttes arvesse oma 13. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemise finantsmõjude kohta (1);
võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 82 lõiget 6;
võttes arvesse välisasjade komisjoni soovitust (A6-0083/2005);
A. |
arvestades, et kandidaatriikide vastuvõtmistingimused ja kandidaatriikide ühinemisega kaasnevad muutused on sätestatud ühinemislepingus ning et lepingusse mis tahes oluliste muudatuse tegemiseltuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida; |
B. |
arvestades, et nõukogu ja komisjon peavad kaasama Euroopa Parlamendi täiel määral Rumeenia ühinemisprotsessi edasisse käiku ja otsuse tegemisse, juhul kui Rumeenia ühinemisel peaks rakendatama ühinemislepingus sisalduvaid kaitseklausleid; |
C. |
arvestades, et käesolevale nõusolekule eelnes mõlema eelarvepädeva institutsiooni ühine kokkulepe ühinemislepingus sisalduva finantspaketi kohta ning deklaratsiooni vastuvõtmine selle eelarveliste ja institutsionaalsete tagajärgede kohta; |
1. |
annab nõusoleku Rumeenia Euroopa Liidu liikmeks saamise taotlusele; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Rumeenia valitsusele ja parlamendile. |
(1) P6_TA(2005)0116.
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/9 |
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU OTSUS,
25. aprill 2005,
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liidu liikmeks võtmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,
võttes arvesse komisjoni arvamust, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (2)
ning arvestades, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on esitanud Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
neid liikmeks saamise taotlusi aktsepteerida; liikmeks saamise tingimused ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatused, mida liikmeks võtmine eeldab, lepitakse kokku liikmesriikide, Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel.
Luxembourg, 25. aprill 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ASSELBORN
(1) Arvamus on esitatud 22. veebruaril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõusolek on antud 13. aprillil 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/10 |
TEATIS ÜHINEMISLEPINGU JÕUSTUMISE KOHTA
Ühinemisleping jõustub 1. jaanuaril 2007, kui see on ratifitseeritud, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu Nõukogu võtab ühinemislepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu otsuse Bulgaaria ja/või Rumeenia ühinemise kuupäev edasi lükata 1. jaanuarini 2008.”
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/11 |
LEPING
BELGIA KUNINGRIIGI, TŠEHHI VABARIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, EESTI VABARIIGI, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, SLOVEENIA VABARIIGI, SLOVAKI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI
(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)
NING
BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA VAHEL
BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,
IIRIMAA PRESIDENT,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,
RUMEENIA PRESIDENT,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,
ÜKSMEELSENA oma soovis püüelda Euroopa Liidu eesmärkide saavutamise poole,
OLLES OTSUSTANUD jätkata Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomist juba rajatud alusel,
PIDADES SILMAS, et Euroopa põhiseaduse lepingu artikkel I-58, nii nagu Euroopa Liidu lepingu artikkel 49, annab Euroopa riikidele võimaluse saada liidu liikmeks,
PIDADES SILMAS, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse,
PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu Nõukogu, olles saanud komisjoni arvamuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku, on andnud teada, et ta pooldab nende riikide vastuvõtmist,
PIDADES SILMAS, et käesoleva lepingu allakirjutamise ajal oli Euroopa põhiseaduse leping alla kirjutatud, kuid mitte veel kõigi liidu liikmesriikide poolt ratifitseeritud ning et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinevad Euroopa Liiduga sellises koosseisus nagu see on 1. jaanuaril 2007,
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:
välisminister
Karel DE GUCHTI
Euroopa asjade riigisekretäri ja välisministri abi
Didier DONFUTI
BULGAARIA VABARIIK:
president
Georgi PARVANOVI
peaminister
Simeon SAXE-COBURGI
välisminister
Solomon PASSY
Euroopa asjade minister
Meglena KUNEVA
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT:
Euroopa Liidu asjade aseminister
Vladimír MÜLLERI
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Tšehhi Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Jan KOHOUTI
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA:
alalise riigisekretäri
Friis Arne PETERSENI
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Taani Kuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Claus GRUBE
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:
Euroopa asjade eest vastutava riigiministri
Hans Martin BURY
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Saksamaa Liitvabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Wilhelm SCHÖNFELDERI
EESTI VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Urmas PAETI
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Eesti Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Väino REINARTI
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT:
välisministri asetäitja
Yannis VALINAKISE
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Kreeka Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Vassilis KASKARELISE
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS:
välisasjade- ja koostööminister
Miguel Angel MORATINOS CUYAUBÉ
Euroopa Liidu asjade riigisekretär
Alberto NAVARRO GONZÁLEZE
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:
Euroopa asjade eest vastutava välisministri abiministri
Claudie HAIGNERÉ
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Prantsuse Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Pierre SELLALI
IIRIMAA PRESIDENT:
välisminister
Dermot AHERNI
Euroopa asjade eest vastutava riigiministri
Noel TREACY
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:
välisasjade riigisekretär
Roberto ANTONIONE
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Itaalia Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Rocco Antonio CANGELOSI
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
George IACOVOU
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Küprose Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Nicholas EMILIOU
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Artis PABRIKSE
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Läti Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Eduards STIPRAISI
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Antanas VALIONISE
välisministeeriumi kantsler
Albinas JANUSKA
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:
peaministri, riigiministri ja rahandusministri
Jean-Claude JUNCKERI
asepeaministri, välis- ja immigratsiooniministri
Jean ASSELBORNI
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Dr. Ferenc SOMOGYI
Euroopa asjade eest vastutava portfellita ministri
Dr. Etele BARÁTHI
MALTA PRESIDENT:
välisminister
Hon. Michael FRENDO
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Malta alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Richard CACHIA CARUANA
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:
välisminister
Dr. B.R. BOTI
Euroopa asjade minister
Atzo NICOLAÏ
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT:
asekantsler
Hubert GORBACHI
välisminister
Dr. Ursula PLASSNIKI
POOLA VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Adam Daniel ROTFELDI
Euroopa asjade eest vastutava riigisekretäri
Jarosław PIETRASE
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Diogo PINTO DE FREITAS DO AMARALI
Euroopa asjade riigisekretär
Fernando Manuel de MENDONÇA D'OLIVEIRA NEVESE
RUMEENIA PRESIDENT:
president
Traian BĂSESCU
peaminister
Călin POPESCU-TĂRICEANU
välisminister
Mihai - Răzvan UNGUREANU
Euroopa Liiduga ühinemise pealäbirääkija
Leonard ORBANI
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT:
välisministeeriumi riigisekretär
Božo CERARI
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT:
välisminister
Eduard KUKANI
välisministeeriumi riigisekretär
József BERÉNYI
SOOME VABARIIGI PRESIDENT:
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Soome Vabariigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Eikka KOSONENI
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS:
välisminister
Laila FREIVALDSI
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Rootsi Kuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Sven-Olof PETERSSONI
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA:
erakorralise ja täievolilise suursaadiku,
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures
Sir John GRANTI KCMG
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.
Artikkel 1
1. Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad Euroopa Liidu liikmeteks.
2. Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad Euroopa põhiseaduse lepingu ning muudetud või täiendatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osapoolteks.
3. Vastuvõtmise tingimused ja kord on sätestatud käesolevale lepingule lisatud protokollis. Nimetatud protokolli sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
4. Protokoll koos lisade ja liidetega lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ning nende sätted moodustavad nimetatud lepingute lahutamatu osa.
Artikkel 2
1. Juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ühinemise kuupäeval ei kehti, saavad Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks.
Sellisel juhul kohaldatakse artikli 1 lõikeid 2—4 alates Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevast.
2. Vastuvõtmise tingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes, mida kohaldatakse alates ühinemise kuupäevast kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani, on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
3. Juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping jõustub pärast ühinemist, asendab artikli 1 lõikes 3 osutatud protokoll nimetatud lepingu jõustumise kuupäeval artikli 2 lõikes 2 osutatud akti. Sellisel juhul ei loeta eespool nimetatud protokolli sätteid uut õiguslikku toimet loovateks, vaid Euroopa põhiseaduse lepingus, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustel artikli 2 lõikes 2 osutatud akti sätetega juba loodud õiguslikku toimet säilitavateks.
Enne artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli jõustumist käesoleva lepingu või lõikes 2 osutatud akti alusel vastu võetud aktid kehtivad edasi ja nende õiguslik toime säilib kuni nimetatud aktide muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.
Artikkel 3
Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning liidu institutsioonide volitusi ja pädevust käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud lepingutes, mille osapoolteks Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad.
Artikkel 4
1. Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 31. detsembril 2006.
2. Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 2007, tingimusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.
Kui mõni artikli 1 lõikes 1 nimetatud riikidest ei ole oma ratifitseerimiskirja õigel ajal hoiule andnud, jõustub käesolev leping nende riikide suhtes, kes on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud. Sel juhul teeb nõukogu viivitamata ühehäälselt otsuse vajalikuks osutunud muudatuste kohta käesolevas lepingus, artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artiklis 10, artikli 11 lõikes 2, artiklis 12, artikli 21 lõikes 1, artiklites 22, 31, 34 ja 46, III lisa punkti 2 lõigu 1 taandes b, punkti 2 lõikudes 2 ja 3 ning IV lisa B jaos, ning vajaduse korral artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artiklites 9—11, artikli 14 lõikes 3, artiklis 15, artikli 24 lõikes 1, artiklites 31, 34, 46 ja 47, III lisa punkti 2 lõigu 1 taandes b, puntki 2 lõikudes 2 ja 3 ning IV lisa B jaos; samuti võib ta eespool nimetatud protokolli, sealhulgas selle lisade ja liidete ning vajaduse korral eespool nimetatud akti, sealhulgas selle lisade ja liidete need sätted, milles nimetatakse sõnaselgelt riiki, kes ei ole oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ühehäälselt kehtetuks tunnistada või neid muuta.
Olenemata kõigi vajalike ratifitseerimiskirjade hoiule andmisest vastavalt lõikele 1 jõustub käesolev leping 1. jaanuaril 2008, kui nõukogu võtab enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artikli 39 või artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artikli 39 alusel vastu otsuse mõlema ühineva riigi kohta.
Kui selline otsus tehakse ainult ühe ühineva riigi kohta, jõustub käesolev leping selle riigi suhtes 1. jaanuaril 2008.
3. Olenemata lõikest 2 võivad liidu institutsioonid enne ühinemist vastu võtta meetmed, millele on osutatud artikli 1 lõikes 3 osutatud protokolli artikli 3 lõikes 6, artikli 6 lõike 2 teises lõigus, lõike 4 teises lõigus, lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, lõike 8 teises lõigus, lõike 9 kolmandas lõigus, artiklites 17 ja 19, artikli 27 lõigetes 1 ja 4, artikli 28 lõigetes 4 ja 5, artiklis 29, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 5, artikli 34 lõigetes 3 ja 4, artiklites 37 ja 38, artikli 39 lõikes 4, artiklites 41, 42, 55, 56 ja 57 ning IV kuni VIII lisas. Sellised meetmed võetakse vastu enne Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumist artikli 2 lõikes 2 osutatud akti artiklite 3 lõike 6, artikli 6 lõike 2 teise lõigu, lõike 4 teise lõigu, lõike 7 teise ja kolmanda lõigu, lõike 8 teise lõigu, lõike 9 kolmanda lõigu, artiklite 20 ja 22, artikli 27 lõigete 1 ja 4, artikli 28 lõigete 4 ja 5, artikli 29, artikli 30 lõike 3, artikli 31 lõike 4, artikli 32 lõike 5, artikli 34 lõigete 3 ja 4, artiklite 37 ja 38, artikli 39 lõike 4, artiklite 41, 42, 55, 56 ja 57 ning IV kuni VIII lisa samaväärsete sätete alusel.
Need meetmed jõustuvad lepingu jõustumise kuupäeval ja ainult kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.
Artikkel 5
Euroopa põhiseaduse lepingu bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud tekstid lisatakse käesolevale lepingule. Nimetatud tekstid on autentsed samadel tingimustel nagu Euroopa põhiseaduse lepingu eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles koostatud tekstid.
Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa põhiseaduse lepingu tõestatud koopia kõigis esimeses lõigus nimetatud keeltes.
Artikkel 6
Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab tõestatud koopiad kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.
В ПОТВЪРЖДЕНИЕ НА КОЕТО, долуподписаните упълномощени представители подписаха настоящия договор.
EN FE DE LO CUAL, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Tratado.
NA DŮKAZ ČEHOŽ připojili níže podepsaní zplnomocnění zástupci k této smlouvě své podpisy.
TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne traktat.
ZU URKUND DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter diesen Vertrag gesetzt.
SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
ΣΕ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι κάτωθι υπογεγραμμένοι πληρεξούσιοι υπέγραψαν την παρούσα Συνθήκη.
IN WITNESS WHEREOF the undersigned Plenipotentiaries have signed this Treaty.
EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent traité.
DÁ FHIANÚ SIN, chuir na Lánchumhachtaigh thíos-sínithe a lámh leis an gConradh seo.
IN FEDE DI CHE, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente trattato.
TO APLIECINOT, Pilnvarotie ir parakstījuši šo Līgumu.
TAI PALIUDYDAMI šią Sutartį pasirašė toliau nurodyti įgaliotieji atstovai.
FENTIEK HITELÉÜL az alulírott meghatalmazottak aláírták ezt a szerződést.
B'XIEHDA TA' DAN il-Plenipotenzjarji sottoskritti iffirmaw dan it-Trattat.
TEN BLIJKE WAARVAN de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit Verdrag hebben gesteld.
W DOWÓD niżej podpisani pełnomocnicy złożyli swoje podpisy pod niniejszym Traktatem.
EM FÉ DO QUE, os abaixo-assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente Tratado.
DREPT subsemnaţii plenipotenţiari au semnat prezentul tratat.
NA DÔKAZ TOHO splnomocnení zástupcovia podpísali túto zmluvu.
V POTRDITEV TEGA so spodaj podpisani pooblaščenci podpisali to pogodbo.
TÄMÄN VAKUUDEKSI ALLA MAINITUT täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.
SOM BEKRÄFTELSE PÅ DETTA har undertecknade befullmäktigade ombud undertecknat detta fördrag.
Съставено в Люксембург на двадесет и пети април две хиляди и пета година.
Hecho en Luxemburgo, el veinticinco de abril del dos mil cinco.
V Lucemburku dne dvacátého pátého dubna dva tisíce pět.
Udfærdiget i Luxembourg den femogtyvende april to tusind og fire.
Geschehen zu Luxemburg am fünfundzwanzigsten April zweitausendfünf.
Kahe tuhande viienda aasta aprillikuu kahekümne viiendal päeval Luxembourgis.
'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι πέντε Απριλίου δύο χιλιάδες πέντε.
Done at Luxembourg on the twenty‐fifth day of April in the year two thousand and five.
Fait à Luxembourg, le vingt‐cinq avril deux mille cinq.
Arna dhéanamh i Lucsamburg, an cúigiú lá fichead d'Aibreán sa bhliain dhá mhíle is a cúig.
Fatto a Lussembourgo, addi' venticinque aprile duemilacinque.
Luksemburgā, divtūkstoš piektā gada divdesmit piektajā aprīlī.
Priimta du tūkstančiai penktų metų balandžio dvidešimt penktą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kettőezer ötödik év április huszonötödik napján.
Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħamsa u għoxrin jum ta' April tas-sena elfejn u ħamsa.
Gedaan te Luxemburg, de vijfentwintigste april tweeduizend vijf.
Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego piątego kwietnia roku dwutysięcznego piątego.
Feito em Luxemburgo, em vinte e cinco de Abril de dois mil e cinco.
Întocmit la Luxemburg la douăzecişicinci aprilie anul două mii cinci.
V Luxembourgu, petindvajsetega aprila leta dva tisoč pet.
V Luxemburgu dňa dvadsiateho piateho apríla dvetisícpäť.
Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäviidentenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaviisi.
Som skedde i Luxemburg den tjugofemte april tjugohundrafem.
Pour Sa Majesté le Roi des Belges
Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen
Für Seine Majestät den König der Belgier
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za prezidenta České republiky
For Hendes Majestæt Danmarks Dronning
Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi Presidendi nimel
Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας
Por Su Majestad el Rey de España
Pour le Président de la République française
Thar ceann Uachtarán na hÉireann
For the President of Ireland
Per il Presidente della Repubblica italiana
Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας
Latvijas Republikas Valsts prezidentes vārdā
Lietuvos Respublikos Prezidento vardu
Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg
A Magyar Köztársaság Elnöke részréről
Għall-President ta' Malta
Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden
Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich
Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej
Pelo Presidente da República Portuguesa
Pentru Preşedintele României
Za predsednika Republike Slovenije
Za prezidenta Slovenskej republiky
Suomen Tasavallan Presidentin puolesta
För Republiken Finlands President
För Konungariket Sveriges regering
For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/29 |
PROTOKOLL
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitlev
KÕRGED LEPINGUOSALISED,
VÕTTES ARVESSE, et Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia saavad 1. jaanuaril 2007 Euroopa Liidu liikmeteks;
VÕTTES ARVESSE Euroopa põhiseaduse lepingu artiklis I-58 sätestatut, mille kohaselt lepivad liikmesriigid kandidaatriigiga kokku vastuvõtmise tingimused ja korra,
ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa põhiseaduse lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:
ESIMENE OSA
PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
1. Käesolevas protokollis:
— |
“põhiseadus” on Euroopa põhiseaduse leping; |
— |
“Euratomi asutamisleping” on Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping sellisel kujul, nagu seda on täiendatud või muudetud enne ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega; |
— |
“praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; |
— |
“uued liikmesriigid” on Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia; |
— |
“institutsioonid” on põhiseadusega asutatud institutsioonid. |
2. Käesolevas protokollis esinevaid viiteid põhiseadusele ja liidule käsitatakse vajadusel viidetena vastavalt Euratomi asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud ühendusele.
Artikkel 2
Alates ühinemiskuupäevast on põhiseaduse sätted, Euratomi asutamisleping ning institutsioonide poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt põhiseaduses, Euratomi asutamislepingus ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustele.
Artikkel 3
1. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.
2. Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastu võetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad liitu, on Bulgaaria ja Rumeenia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad nad kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.
3. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud otsustes.
4. Nõukogu võtab ühehäälselt komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu Euroopa otsused, millega tehakse kõik lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollidega ühinemise tõttu nõutavad kohandused, ning avaldab kohandatud teksti Euroopa Liidu Teatajas.
5. Lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustuvad Bulgaaria ja Rumeenia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.
6. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu Euroopa otsused, millega täiendatakse I lisa selliste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on alla kirjutatud enne ühinemiskuupäeva.
7. Käesolevas artiklis osutatud konkreetsete dokumentide hulka kuuluvad põhiseaduse artiklis IV-438 osutatud dokumendid.
Artikkel 4
1. Schengeni acquis' sätted, millele on osutatud põhiseadusele lisatud 17. protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta, ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.
2. Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse kummaski nimetatud riigis üksnes nõukogu sellekohase Euroopa otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.
Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.
Artikkel 5
Alates ühinemiskuupäevast osalevad Bulgaaria ja Rumeenia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand põhiseaduse artikli III-197 tähenduses.
Artikkel 6
1. Lepingud või konventsioonid, mille liit on sõlminud ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad põhiseaduses ja käesolevas protokollis sätestatud tingimustel.
2. Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille liit ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud või alla kirjutanud.
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine lepingute ja konventsioonidega, mille liit ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud teatavate kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega või mille nad on alla kirjutanud, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.
See menetlus ei mõjuta liidu pädevust ega volituste jagamist liidu ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.
3. Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad Bulgaarial ja Rumeenial nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.
4. Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguid või konventsioone, mille liit ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud enne ühinemist, välja arvatud Šveitsiga isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping. Seda kohustust kohaldatakse ka nende lepingute ja konventsioonide suhtes, mille ajutises kohaldamises liit ja praegused liikmesriigid on kokku leppinud.
Kuni lõikes 2 osutatud protokollide jõustumiseni võtavad liit ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.
5. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (1) mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000.
6. Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (2) vastavalt selle lepingu artiklile 128.
7. Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.
Liidu poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist liiduga. Sellega seoses võib liit pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.
Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb liit vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist.
8. Liidu poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Bulgaariasse ja Rumeeniasse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.
Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.
Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.
9. Enne ühinemist Bulgaaria ja Rumeenia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab liit.
Nendest lepingutest tulenevad Bulgaaria ja Rumeenia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.
Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.
10. Alates ühinemiskuupäevast taganevad Bulgaaria ja Rumeenia kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.
Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Bulgaaria, Rumeenia või mõlemad nimetatud riigid ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva protokolli järgsete kohustustega, astuvad Bulgaaria ja Rumeenia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Bulgaarial või Rumeenial on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.
11. Käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.
12. Vajaduse korral võtavad Bulgaaria ja Rumeenia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka liit või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.
Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka liit, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.
13. käesolev artikkel viitab liidu poolt sõlmitud või allakirjutatud konventsioonidele ja lepingutele, hõlmavad need samuti põhiseaduse artiklis IV-438 osutatud konventsioone ja lepinguid.
Artikkel 7
Käesoleva protokolli üleminekusätted, kui need ei ole enam kohaldatavad, võib kehtetuks tunnistada nõukogu Euroopa seadusega. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Artikkel 8
1. Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva protokolli üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.
2. Käesoleva protokolli sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.
Artikkel 9
Põhiseaduse ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva protokolliga ettenähtud erandid.
TEINE OSA
PÕHISEADUSE MUUTMINE
I JAOTIS
INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 10
1. Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud 3. protokolli (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kinnitamise kohta) artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:
“Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi neliteist ja kolmteist kohtunikku.”
2. Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud 3. protokolli (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kinnitamise kohta) artikkel 48 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 48
Üldkohus koosneb kahekümne seitsmest kohtunikust.”
Artikkel 11
1. |
Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus:
|
2. |
Artikli 9 lõikes 2 asendatakse esimene, teine ja kolmas lõik järgmisega:
|
Artikkel 12
Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:
“2. |
Komitee koosneb 41 liikmest, kelle nimetab ametisse nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.” |
II JAOTIS
MUUD MUUDATUSED
Artikkel 13
Põhiseaduse artikli III-157 lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:
“Bulgaaria, Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute osas loetakse kõnealuseks kuupäevaks 31. detsember 1999.”
Artikkel 14
Põhiseaduse artikli IV-440 lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. |
Käesolevat lepingut kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.” |
Artikkel 15
1. Põhiseaduse artikli IV-448 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
“Vastavalt ühinemislepingule on käesoleva lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelsed tekstid samuti autentsed.”
2. Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:
“Käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, iiri-, inglis-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid on samuti autentsed.”
KOLMAS OSA
ALALISED SÄTTED
I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE
Artikkel 16
Käesoleva protokolli III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.
Artikkel 17
Käesoleva protokolli IV lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega.
II JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 18
Käesoleva protokolli V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 19
Nõukogu võib Euroopa seadusega vastu võtta käesoleva protokolli ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad liidu seaduste muutmise tõttu vajalikuks osutuda. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
NELJAS OSA
AJUTISED SÄTTED
I JAOTIS
ÜLEMINEKUMEETMED
Artikkel 20
Käesoleva protokolli VI ja VII lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.
II JAOTIS
INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 21
1. Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõige:
“Erandina põhiseaduse artikli I-20 lõikes 2 sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalsest arvust, suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu, võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist nii, et ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2009 — 2014 alguseni on nendest riikidest pärit liikmete arv järgmine:
Bulgaaria |
18 |
Rumeenia |
35”. |
2. Enne 31. detsembrit 2007 korraldavad mõlemad Bulgaaria ja Rumeenia otsesed ja üldised valimised, kus vastavalt aktile Euroopa Parlamendi liikmete otsese ja üldise valimise kohta (4) valitakse lõikes 1 ettenähtud arv selle riigi liikmeid Euroopa Parlamenti.
3. Kui valimised toimuvad pärast ühinemiskuupäeva, määravad Bulgaaria ja Rumeenia parlamendid erandina põhiseaduse artikli I-20 lõikest 3 enda liikmete hulgast vastavalt kummaski riigis kehtestatud korrale Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ajavahemikuks, mis algab ühinemisest ja kestab seni, kuni mõlemad lõikes 2 osutatud valimised on aset leidnud.
Artikkel 22
1. Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artikli 2 lõike 2 teises lõigus lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:
“Bulgaaria |
10” |
ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:
“Rumeenia |
14”. |
2. Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artikli 2 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmistega:
“Kui otsus tuleb teha põhiseaduse kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal, on otsuse vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis esindavad liikmete enamust. Muudel juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis esindavad vähemalt kaht kolmandikku liikmetest.”
Artikkel 23
Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artiklis 6 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:
“Bulgaaria |
12” |
ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:
“Rumeenia |
15”. |
Artikkel 24
Põhiseadusele ja Euratomi asutamislepingule lisatud liidu institutsioone ja organeid käsitlevate üleminekusätete protokolli nr 34 artiklis 7 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:
“Bulgaaria |
12” |
ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:
“Rumeenia |
15”. |
III JAOTIS
RAHANDUSSÄTTED
Artikkel 25
Bulgaaria |
14 800 000 EUR |
Rumeenia |
42 300 000 EUR. |
Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 31. mai 2007, 31. mai 2008, 31. mai 2009, 30. november 2009, 31. mai 2010, 30. november 2010, 31. mai 2011 ja 30. november 2011.
(5)
Bulgaaria |
0,181 % |
Rumeenia |
0,517 %. |
3. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Bulgaaria ja Rumeenia eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.
Artikkel 26
1. Bulgaaria ja Rumeenia maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmised summad:
(miljonit eurot, jooksvates hindades) |
|
Bulgaaria |
11,95 |
Rumeenia |
29,88. |
2009: |
15 % |
2010: |
20 % |
2011: |
30 % |
2012: |
35 %. |
Artikkel 27
1. Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, (7) Phare piiriülese koostöö programmi (8) alusel ning abi raames artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast Bulgaaria ja Rumeenia rakendusasutused.
Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on läbi viinud akrediteerimismenetluse ja laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) (9) lisas ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) artiklis 164.
Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.
Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva Bulgaaria või Rumeenia ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.
2. Enne ühinemist lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud ja pärast ühinemist artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel võetud finantskohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele liidu sätetele.
3. Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel aastal. Lepingud nende programmide alusel võetavate meetmete kohta tuleb sõlmida kahe järgneva aasta jooksul. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lepingute täitmiseks anda piiratud tähtajapikendusi.
Olenemata sellest võib lõikes 4 määratletud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid fonde siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludega võib ühinemiseelseid fonde siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.
4. Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi (11) vajalik järkjärguline kaotamine, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine Bulgaarias ja Rumeenias kuni üheksateistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (12) Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarve realt “Uutele liikmesriikidele ühinemiseelse abi andmise järkjärguline lõpetamine” või laienemist käsitlevatelt samaväärsetelt eelarveridadelt, mis kuuluvad asjakohasesse poliitikavaldkonda.
Artikkel 28
1. Meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) alusel tehtud abi käsitlev otsus ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (13) alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Summad, mida ei ole selliste meetmete rakendamiseks veel ette nähtud, tuleb siduda ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel ja suunata Euroopa Liidu üldeelarve peatükki, mis vastab nimetatud määrusele. Kui lõigetest 2— 5 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende meetmete suhtes käesoleva määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.
2. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 165 sätteid siiski ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta ei ole veel ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, peab olema vastavuses põhiseaduse sätetega, selle alusel vastuvõetud õigusaktidega ja liidu poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitleva poliitikaga.
3. Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ja seejärel sel ajal kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse kohaselt.
4. Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel.
5. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada lubada lõikes 1 osutatud meetmete puhul teatud erandeid ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel kohaldatavatest eeskirjadest.
Artikkel 29
Kui SAPARDi (14) programmi alusel võetud põllumajandusmaa metsastamise, tootjarühmade asutamise või põllumajanduse keskkonnakaitse kavade toetamisega seotud mitmeaastaste kulukohustuste periood ületab SAPARDi programmi alusel lubatud maksete lõpptähtaega, kaetakse täitmata jäänud kulukohustused 2007.—2013. aasta maaelu arengu programmist. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võetakse need vastu nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, (15) artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.
Artikkel 30
1. Olles enne 2003. aastat vastavalt endale võetud kohustustele lõplikult sulgenud Kozloduy tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori nende tegevuse lõpetamiseks, kohustub Bulgaaria 2006. aastal lõplikult sulgema nimetatud elektrijaama kolmanda ja neljanda reaktori nende tegevuse lõpetamiseks.
2. Ajavahemikul 2007—2009 annab ühendus Bulgaariale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel.
Abi hõlmab muu hulgas järgmist: Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamist toetavad meetmed, ühenduse acquis'le vastavad keskkonnakaitsealase ajakohastamise meetmed; meetmed traditsioonilise energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimiseks Bulgaarias; meetmed energiatõhususe parandamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks ja energiavarustuse kindluse parandamiseks.
Aastatel 2007—2009 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 210 miljoni euroni (2004. aasta hindades), mille kohta võetakse kohustus võrdsete 70 miljoni euro (2004. aasta hindades) suuruste aastasummade kaupa.
Abi või selle osa andmise võib korraldada ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
3. Komisjon võib võtta vastu eeskirjad lõikes 2 osutatud abi rakendamise kohta. Eeskirjad võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16) Sel eesmärgil abistab komisjoni komitee. Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kuus nädalat. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 31
1. Esimesel ühinemisaastal annab liit Bulgaariale ja Rumeeniale ajutist rahalist abi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldus- ja kohtuorganite suutlikkust liidu õiguse rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.
2. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.
3. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.
Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks Bulgaariale ja Rumeeniale 2004. aasta hindades on 82 miljonit eurot esimesel ühinemisjärgsel aastal siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega tegelemiseks. Eelarvepädev asutus kinnitab assigneeringud finantsperspektiivi piires.
4. Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta.
Artikkel 32
1. Käesolevaga luuakse rahavoogude ja Schengeni toetus kui ajutine vahend, et aidata Bulgaarial ja Rumeenial ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll ning aidata parandada riigieelarvetes rahavooge.
2. Ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel tehakse Bulgaariale ja Rumeeniale ajavahemikuks 2007—2009 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (2004. aasta hindades):
(miljonit eurot, 2004. aasta hindades) |
|||
|
2007 |
2008 |
2009 |
Bulgaaria |
121,8 |
59,1 |
58,6 |
Rumeenia |
297,2 |
131,8 |
130,8 |
3. Vähemalt 50 % kummalegi riigile ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel eraldatavatest summadest kasutatakse Bulgaaria ja Rumeenia kohustuse toetuseks rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.
4. Bulgaariale ja Rumeeniale makstakse üks kaheteistkümnendik igast aastasummast vastava aasta iga kuu esimesel tööpäeval. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitavad Bulgaaria ja Rumeenia põhjaliku aruande ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse Schengeniga seonduva osa alusel tehtud ühekordsete maksete lõpliku täitmise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.
5. Komisjon võib vastu võtta ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.
Artikkel 33
1. Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 struktuuriliseks tegevuseks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud järgmised:
(miljonit eurot, 2004. aasta hindades) |
|||
|
2007 |
2008 |
2009 |
Bulgaaria |
539 |
759 |
1 002 |
Rumeenia |
1 399 |
1 972 |
2 603 |
2. Kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 määratakse struktuurilise tegevuse kulutustele sel ajal kohaldatavate sätete alusel riigile ettenähtud assigneeringute piires kindlaks sekkumise ulatus ja iseloom.
Artikkel 34
1. Lisaks ühinemiskuupäeval jõus olevatele maaelu arengut käsitlevatele määrustele kohaldatakse ajavahemikul 2007—2009 Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa I kuni III jaotise sätteid ning kogu ajavahemikul 2007—2013 teostatavate programmide vältel kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa IV jaotises sätestatud rahandusalaseid erisätteid.
2. Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arenguks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud 3041 miljonit eurot (2004. aasta hindades).
3. Vajaduse korral võetakse VIII lisa sätete kohaldamiseks vajalikud rakenduseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.
4. Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kohandused VIII lisa sätetes, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.
Artikkel 35
Igal aastal kohandab komisjon finantsperspektiivis igal aastal tehtavate tehniliste kohanduste tegemisel artiklites 30, 31, 32, 33 ja 34 nimetatud summasid vastavalt hindade muutumisele.
IV JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 36
1. Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võivad Bulgaaria või Rumeenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.
Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Bulgaaria, Rumeenia või mõlema nimetatud riigi suhtes.
2. Asjaomase riigi taotlusel võtab komisjon kiirmenetluse korras vastu Euroopa määrused või otsused, millega määratakse kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.
Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.
3. Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid põhiseaduses ja iseäranis käesolevas protokollis sätestatud eeskirjadest sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.
Artikkel 37
Kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vastu vajalikke meetmeid kindlaks määravaid Euroopa määruseid või otsuseid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist.
Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmeid määratlevate Euroopa määruste või otsuste tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.
Artikkel 38
Kui Bulgaarias või Rumeenias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel, ja põhiseaduse III osa III jaotise IV peatüki 3. ja 4. jao põhjal vastu võetud Euroopa seaduste ja raamseaduste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, võib komisjon kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid kindlaksmääravaid Euroopa määruseid või otsuseid, täpsustades nende meetmete jõustamise tingimused ja korra.
Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Bulgaaria või Rumeenia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmeid kindlaksmääravate Euroopa määruste ja otsuste tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.
Artikkel 39
1. Kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise pideva järelevalve alusel komisjon leiab ning eelkõige kui komisjoni järelevalvearuanne esitab kindlad tõendid, et lähtuvalt acquis′ vastuvõtmiseks ja rakendamiseks Bulgaarias või Rumeenias tehtavate ettevalmistuste seisust eksisteerib tõsine oht, et ükskõik kumb neist riikidest ei tule ilmselgelt 1. jaanuariks 2007 toime liikmelisusega seotud nõuete täitmisega paljudes olulistes valdkondades, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal ühehäälselt otsustada, et selle riigi ühinemiskuupäev lükatakse edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2008.
2. Olenemata lõikest 1, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu lõikes 1 mainitud otsuse Rumeenia suhtes, kui on täheldatud, et Rumeenial on tõsiseid puudujääke ühe või mitme IX lisa I punktis loetletud kohustuse või nõude täitmisel.
3. Olenemata lõikest 1 ja ilma, et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast 2005. aasta sügisel üksikasjaliku hinnangu andmist Rumeenia edusammudele konkurentsipoliitika alal võtta Rumeenia suhtes vastu lõikes 1 mainitud otsuse, kui IX lisa I punktis loetletud ühe või mitme kohustuse või nõude või Euroopa lepinguga (17) võetud kohustuste täitmisel Rumeenia poolt on täheldatud tõsiseid puudujääke.
4. Lõike 1, 2 või 3 alusel tehtud otsuste puhul teeb nõukogu viivitamata kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse käesoleva protokolli, sealhulgas selle lisade ja liidete muudatuste kohta, mis on osutunud vajalikuks edasilükkamise otsuse tõttu.
Artikkel 40
Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Bulgaaria ja Rumeenia siseriiklike eeskirjade rakendamine VI ja VII lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.
Artikkel 41
Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas protokollis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (18) artikli 25 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või neid asendavates Euroopa seadustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu Euroopa seadusega võib seda tähtaega pikendada. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas protokollis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, kehtestab enne ühinemiskuupäeva nõukogu komisjoni ettepanekul vastu võetud Euroopa määruste või otsustega või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, kehtestab need komisjon Euroopa määruste või otsustega, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.
Artikkel 42
Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb liidu veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.
VIIES OSA
KÄESOLEVA PROTOKOLLI RAKENDUSSÄTTED
I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS
Artikkel 43
Euroopa Parlament teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Artikkel 44
Nõukogu teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Artikkel 45
Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kooskõlas põhiseaduse artikli I-26 lõikes 4 sätestatud kriteeriumitega.
Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 46
1. Euroopa Kohtusse nimetatakse kaks kohtunikku ning üldkohtusse kaks kohtunikku.
2. Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2012.
Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud üldkohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2010.
3. Euroopa Kohus teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Üldkohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Selliselt kohandatud kodukorrale on vaja nõukogu nõusolekut.
4. Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.
Artikkel 47
Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik kuueaastaseks ametiajaks kontrollikoja liikmeks.
Artikkel 48
Regioonide komiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaaria ja Rumeenia regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 49
Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaarias ja Rumeenias organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 50
Põhiseadusega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Artikkel 51
1. Põhiseadusega või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade või muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Uute ametissenimetatud liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
2. Ühinemise järel uuendatakse põhiseaduse või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede ja rühmade liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva aasta jooksul.
II JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS
Artikkel 52
Ühinemisel käsitletakse Bulgaariat ja Rumeeniat põhiseaduse artikli I-33 tähenduses Euroopa raamseaduste, määruste ja otsuste ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused Euroopa raamseadused, määrused ja otsused ning kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest Euroopa otsustest, direktiividest ja otsustest, välja arvatud vastavalt põhiseaduse artikli I-39 lõikele 2 jõustuvad Euroopa otsused ja vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2 jõustunud direktiivid ja otsused, teatatud Bulgaariale ja Rumeeniale ühinemisel.
Artikkel 53
1. Bulgaaria ja Rumeenia jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida Euroopa raamseadusi ja neid Euroopa määrusi, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt siduvad, kuid jätavad vormi ja meetodite valiku riigi ametiasutustele, põhiseaduse artikli I-33 tähenduses ning direktiive ja otsuseid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses, kui käesolevas protokollis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või, kui see on asjakohane, käesolevas protokollis ette nähtud tähtajaks.
2. Ulatuses, mil Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud direktiividesse käesoleva protokolliga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates ühinemiskuupäevast, kui käesolevas protokollis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul, käesolevas protokollis ette nähtud tähtajaks.
Artikkel 54
Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad Bulgaaria ja Rumeenia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest kõnealuste riikide territooriumil.
Artikkel 55
Bulgaaria või Rumeenia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta vastu Euroopa määrusi või otsuseid, millega sätestatakse ajutised erandid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. oktoobrist 2004 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.
Artikkel 56
Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva protokolliga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need kohandused võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.
Artikkel 57
Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul vastu Euroopa määrused või otsused, millega kehtestatakse käesoleva protokolli sätete rakendamiseks vajalikud meetmed.
Artikkel 58
Enne ühinemist nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga poolt vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 59
Käesoleva protokolli I kuni IX lisa ja nende liited moodustavad protokolli lahutamatu osa.
Artikkel 60
Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja seda lepingut muutnud või täiendanud lepingute tõestatud koopiad eesti, hispaania, hollandi, iiri, itaalia, inglise, kreeka, läti, leedu, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.
Selle lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst lisatakse käesolevale protokollile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.
Artikkel 61
Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(3) Bulgaaria ja Rumeenia kohta esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.”
(4) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).
(5) Esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.
(6) EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.
(7) Nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/892 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (EÜT 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).
(8) Komisjoni 18. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2760/98 piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1822/2003 (ELT L 267, 17.10.2003, lk 9).
(9) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.
(10) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).
(11) Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).
(12) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(13) EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(14) Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2008/2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 12).
(15) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(17) Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel (EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2).
(18) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
I LISA
Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ühinevad (osutatud protokolli artikli 3 lõikes 3)
1. |
19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud 19. juuni 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1)
|
2. |
Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsioon (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10)
|
3. |
Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49)
|
4. |
Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsioon (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2)
|
5. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud infotehnoloogia tollialase kasutamise 26. juuli 1995. aasta konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34)
|
6. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26. mai 1997. aasta konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2) |
7. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö 18. detsembri 1997. aasta konventsioon (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2) |
8. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud juhtimisõiguse äravõtmise 17. juuni 1998. aasta konventsioon (EÜT C 216, 10.7.1998, lk 2) |
9. |
Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kriminaalasjades vastastikuse õigusabi 29. mai 2000. aasta konventsioon (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3)
|
II LISA
Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis′ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad ja neis kohaldatavad (osutatud protokolli artikli 4 lõikes 1)
1. |
14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta. (1) |
2. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide (2)(nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted: artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artiklid 3—7, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkt d; artiklid 13, 26, 27, 39, 44—59, 61—63, 65—69, 71—73, 75, 76, 82, 91, 126—130 (niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva punkti sätetega) ja artikkel 136; lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon. |
3. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:
|
4. |
Järgmised lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel:
|
5. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega): SCH/Com-ex (93) 10 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, ministrite ja riigisekretäride deklaratsioonide kohta SCH/Com-ex (93) 14 täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, uimastiäri vastase võitluse alal toimuva praktilise õigusalase koostöö parandamise kohta SCH/Com-ex (94) 16 rev täitevkomitee otsus, 21. november 1994, ühiste sisse- ja väljasõidutemplite omandamise kohta SCH/Com-ex (94) 28 rev täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, artiklis 75 ettenähtud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kaasasolekut lubava tunnistuse kohta SCH/Com-ex (94) 29 rev 2 täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamise kohta SCH/Com-ex (95) 21 täitevkomitee otsus, 20. detsember 1995, välispiiridel võimalikke probleeme käsitlevate statistiliste ja eriandmete kiire vahetamise kohta Schengeni riikide vahel SCH/Com-ex (98) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 21. aprill 1998, rakkerühma tegevuse kohta, niivõrd kui see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega SCH/Com-ex (98) 26 def täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega luuakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee SCH/Com-ex (98) 35 rev 2 täitevkomitee otsus, 16. september 1998, EL taotlejariikidele üldkäsiraamatu edastamise kohta SCH/Com-ex (98) 37 def 2 täitevkomitee otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega SCH/Com-ex (98) 51 rev 3 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö kohta kuritegude ennetamise ja avastamise valdkonnas SCH/Com-ex (98) 52 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö käsiraamatu kohta, niivõrd kuivõrd see on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega SCH/Com-ex (98) 57 täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, küllakutse, ülalpidamise ja majutuse tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamise kohta SCH/Com-ex (98) 59 rev täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, dokumendinõustajate koordineeritud kasutamise kohta SCH/Com-ex (99) 1 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, narkootiliste ainetega seotud olukorra kohta SCH/Com-ex (99) 6 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, telekommunikatsiooni käsitleva Schengeni acqius' kohta SCH/Com-ex (99) 7 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, kontaktametnike kohta SCH/Com-ex (99) 8 rev 2 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta SCH/Com-ex (99) 10 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta SCH/Com-ex (99) 13 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste lõpliku teksti kohta:
SCH/Com-ex (99) 18 täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, politseikoostöö parandamise kohta kuritegude ennetamisel ja avastamisel. |
6. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega: SCH/Com-ex (96) decl 6 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 26. juuni 1996, väljaandmise kohta SCH/Com-ex (97) decl 13 rev 2 täitevkomitee deklaratsioon, 9. veebruar 1998, alaealiste röövimise kohta. |
7. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega: SCH/C (98) 117 keskrühma otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks SCH/C (99) 25 keskrühma otsus, 22. märts 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta. |
8. |
Järgmised Schengeni acquis′l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1) Nõukogu otsus 1999/307/EÜ, 1. mai 1999, millega kehtestatakse üksikasjalik kord Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 49) Nõukogu otsus 1999/435/EÜ, 20. mai 1999, mis käsitleb Schengeni acquis' määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1) Nõukogu otsus 1999/436/EÜ, 20. mai 1999, millega määratakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks iga Schengeni acquis'd moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17) Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31) Nõukogu otsus 1999/848/EÜ, 13. detsember 1999, Schengeni acquis' täieliku kohalamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58) Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43) Nõukogu otsus 2000/586/JSK, 28. september 2000, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1) Nõukogu otsus 2000/751/EÜ, 30. november 2000, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga moodustatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu teatavate osade salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 29) Nõukogu otsus 2000/777/EÜ, 1. detsember 2000, Schengeni acquis kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.10.2000, lk 24) Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2001, 24. aprill 2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 790/2001, 24. aprill 2001, millega antakse nõukogule rakendusvolitused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise teatavate üksikasjalike sätete ja praktilise korra osas (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5) Nõukogu otsus 2001/329/EÜ, 24. aprill 2001, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32), niivõrd kuivõrd see on seotud ühiste konsulaarjuhiste lisaga 3 ja üldkäsiraamatu lisaga 5a Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, 28. juuni 2001, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45) Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2414/2001, 7. detsember 2001, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse need kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need, kelle kodanikud on sellest kohustusest vabastatud (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 334/2002, 18. veebruar 2002, millega muudetakse ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1683/95 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7) Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20) Nõukogu otsus 2002/352/EÜ, 25. aprill 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47) Nõukogu otsus 2002/353/EÜ, 25. aprill 2002, 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga asutatud täitevkomitee poolt vastuvõetud üldkäsiraamatu II osa salastatuse kustutamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 49) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1) Nõukogu otsus 2002/587/EÜ, 12. juuli 2002, üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50) Nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, 28. november 2002, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1) Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17) Nõukogu otsus 2003/170/JSK, 27. veebruar 2003, liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27) Nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2003, 6. märts 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10) Nõukogu otsus 2003/725/JSK, 2. oktoober 2003, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37) Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ, 25. november 2003, abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26) Nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1) Nõukogu otsus 2004/466/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut sellesse sätte lisamiseks täiskasvanud saatjaga reisivate alaealiste sihtkontrolli kohta piiril (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136) Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29. aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24) Nõukogu otsus 2004/573/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb ühiste lendude korraldamist, et saata kahe või enama liikmesriigi territooriumilt tagasi kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes kehtib tagasisaatmiskorraldus (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28) Nõukogu otsus 2004/574/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36) Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2133/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta (ELT L 369, 16.12.2004, lk 5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT 385, 29.12.2004, lk 1). |
(1) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13.
(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).
(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(4) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35.
(5) EÜT L 15, 20.1.2000, lk 2.
(6) EÜT L 15, 20.1.2000, lk 1.
(7) Nii kaua kui nimetatud lepingut ei ole veel sõlmitud, selle ajutise kohaldamise ulatuses.
III LISA
Protokolli artiklis 16 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandused
1. ÄRIÜHINGUÕIGUS
TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED
I. ÜHENDUSE KAUBAMÄRK
31994 R 0040: nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
— |
31994 R 3288: nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94, 22.12.1994 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83), |
— |
32003 R 0807: nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003, 14.4.2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36), |
— |
12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33), |
— |
32003 R 1653: nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003, 18.6.2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 36), |
— |
32003 R 1992: nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003, 27.10.2003 (ELT L 296, 14.11.2003, lk 1), |
— |
32004 R 0422: nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004, 19.2.2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1). |
Artikli 159a lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. |
Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.” |
II. TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED
1. |
31992 R 1768: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92, 18. juuni 1992, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182 2.7.1992, lk 1), muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
2. |
31996 R 1610: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1610/96, 23. juuli 1996, taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30); muudetud järgmise aktiga:
|
a) |
Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
III. ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSED
32002 R 0006: nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002, 12. detsember 2001, ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
— |
12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). |
Artikli 110a lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. |
Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel kaitstud või taotletud ühenduse disainilahendust nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.” |
2. PÕLLUMAJANDUS
1. |
31989 R 1576: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89, 29. mai 1989, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.06.1989, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 1 lõike 4 punkti i täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
II lisa täiendatakse järgmiste geograafiliste märgistustega:
|
2. |
31991 R 1601: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91, 10. juuni 1991, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
Artikli 2 lõike 3 punkti h järele lisatakse järgmine punkt:
ja punkt i nimetatakse ümber punktiks j. |
3. |
31992 R 2075: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Lisa punktile V “Päikese käes kuivatatud tubakas” lisatakse järgmine:
|
b) |
Lisa punktile VI “Basmas” lisatakse järgmine:
|
c) |
Lisa punktile VIII “Kaba Koulak (klassikaline)” lisatakse järgmine:
|
4. |
31996 R 2201: nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29); muudetud järgmiste aktidega:
III lisa asendatakse järgmisega: “III LISA Artiklis 5 osutatud töötlemiskünnised Värske saaduse netomass
|
5. |
31998 R 2848: komisjoni määrus (EÜ) nr 2848/98, 22. detsember 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17); muudetud järgmiste aktidega:
I lisa asendatakse järgmisega: “I LISA Tootjarühmade tunnustamiseks nõutavad tagatiskünnise protsendimäärad liikmesriikide või eripiirkondade kaupa
|
6. |
31999 R 1493: nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artiklit 6 täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 2 täiendatakse järgmiselt:
|
c) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 3 viimane lause asendatakse järgmisega:
|
d) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 5 täiendatakse järgmiselt:
|
e) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 6 täiendatakse järgmiselt: “Bulgaarias koosneb viinamarjakasvatusvöönd C III a viinamarjakasvatusaladest, mis ei ole nimetatud punkti 5 alapunktis e”. |
f) |
V lisa D osa punkti 3 täiendatakse järgmiselt: “ja Rumeenias”. |
7. |
32000 R 1673: nõukogu määrus (EÜ) nr 1673/2000, 27. juuli 2000, kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
b) |
Artikli 3 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lõik ja punkt a järgmisega:
Ungarile määratud garanteeritud riiklik kogus käsitleb ainult kanepikiudu.” |
8. |
32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 2 punkt g asendatakse järgmisega:
|
b) |
Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: “Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maad, mis olid 1. jaanuaril 2007 püsikarjamaa all, sellena ka säilitataks.” |
c) |
Artikli 54 lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: “Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on pindalatoetuse taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäev 30. juuni 2005.” |
d) |
Artiklit 71g täiendatakse järgmiselt:
|
e) |
Artiklit 71h täiendatakse järgmiselt: “Bulgaaria ja Rumeenia jaoks asendatakse kuupäev 30. juuni 2003 kuupäevaga 30. juuni 2005.” |
f) |
Artikli 74 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
g) |
Artikli 78 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
h) |
Artikli 80 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
i) |
Artikkel 81 asendatakse järgmisega: “Artikkel 81 Pindala Igas tootjaliikmesriigis kehtestatakse siseriiklik baaskülvipind. Prantsusmaa puhul kehtestatakse kaks baaskülvipinda. Baaskülvipinnad on järgmised:
Liikmesriik võib oma baaskülvipinna jaotada objektiivsete kriteeriumide kohaselt osadeks.” |
j) |
Artikkel 84 asendatakse järgmisega: “Artikkel 84 Pindala 1. Liikmesriik maksab ühenduse toetust ülemmäära piires, mis arvutatakse, korrutades selle liikmesriigi jaoks lõike 3 kohaselt kehtestatud siseriikliku tagatud pindala hektarite arvu keskmise summaga, mis on 120,75 EUR. 2. Tagatud maksimumpindalaks kehtestatakse 829 229 hektarit. 3. Lõikes 2 osutatud tagatud maksimumpindala jaotatakse järgmisteks siseriiklikeks tagatud pindaladeks:
4. Liikmesriik võib jaotada oma siseriikliku tagatud pindala vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele osadeks, eelkõige piirkondlikul tasandil või seoses tootmisega.” |
k) |
Artikli 95 lõikele 4 lisatakse järgmised lõigud: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus nimetatud üldkogused sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa tabelis f ning läbi vaadatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kuuendale lõigule. Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus osutatud 12kuuliseks ajavahemikuks 2006/2007.” |
l) |
Artiklile 103 lisatakse järgmine teine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesoleva lõigu kohaldamise tingimuseks ühtse pindalatoetuse kava rakendamine 2007. aastal ning artikli 66 kohaldamine.” |
m) |
Artikli 105 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
n) |
Artiklile 108 lisatakse järgmine teine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul ei või toetustaotlusi teha maa suhtes, mis oli 30. juunil 2005 püsikarjamaa, püsikultuuride või metsa all või mida kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel.” |
o) |
Artikli 110c lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
p) |
Artikli 110c lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
q) |
Artikli 116 lõige 4 asendatakse järgmisega:
|
r) |
Artikli 123 lõige 8 asendatakse järgmisega:
|
s) |
Artikli 126 lõige 5 asendatakse järgmisega:
|
t) |
Artikli 130 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: “Uute liikmesriikide siseriiklikud ülemmäärad on esitatud järgmises tabelis.
|
u) |
Artiklile 143a lisatakse järgmise lõik: “Bulgaarias ja Rumeenias seatakse otsetoetused sisse järgmise kava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsentides 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:
|
v) |
Artikli 143b lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul on ühtse pindalatoetuse kava alla kuuluv põllumajandusmaa see osa riigi põllumajanduskõlvikust, mis on heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte, ning mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt Bulgaaria või Rumeenia poolt pärast komisjonilt nõusoleku saamist kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele.” |
w) |
Artikli 143b lõige 9 asendatakse järgmisega:
|
x) |
Artikli 143b lõikele 11 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul kohaldatakse kuni ühtse pindalatoetuse kava viieaastase kohaldamisaja (s.t 2011. aasta) lõpuni artikli 143a teises lõigus sätestatud protsendimäära. Kui ühtset pindalatoetuse kava kohaldatakse punkti b kohaselt tehtud otsuse alusel sellest kuupäevast kauem, kohaldatakse artikli 143a teises lõigus 2011. aasta kohta sätestatud protsendimäära kuni ühtse pindalatoetuse kava viimase kohaldamisaasta lõpuni.” |
y) |
Artikli 143c lõige 2 asendatakse järgmisega:
Eespool esimeses taandes osutatud kogusumma arvutamisel tuleb selle sisse arvestada siseriiklikud otsetoetused ja/või nende komponendid, mis vastavad ühenduse otsetoetustele ja/või nende komponentidele, mida võeti arvesse uute liikmesriikide kehtiva ülemmäära arvutamisel vastavalt artikli 64 lõikele 2, artikli 70 lõikele 2 ja artiklile 71c. Iga asjaomase otsetoetuse puhul võib uus liikmesriik valida kohaldamiseks kas eespool nimetatud võimaluse a või b. Otsetoetuste kogumäär, mida võidakse ühinemise järel uutes liikmesriikides põllumajandustootjale anda asjaomase otsetoetuse raames, koos kõigi täiendavate siseriiklike otsetoetustega, ei tohi ületada seda otsetoetuste määra, mida põllumajandustootja võib 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal liikmesriikidele kohaldatavate otsetoetuste raames saada.” |
z) |
Artikli 154a lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
aa) |
III lisasse lisatakse järgmised joonealused märkused: punkti A pealkirjale: “* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2005 viitena ühtse toetuskava esimesele kohaldamisaastale.” punkti B pealkirjale: “* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2006 viitena ühtse toetuskava teisele kohaldamisaastale.” ning punkti C pealkirjale: “* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2007 viitena ühtse toetuskava kolmandale kohaldamisaastale.” |
ab) |
VIIIA lisa asendatakse järgmisega: “VIIIA LISA Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad Ülemmäärade arvutamisel on võetud arvesse artiklis 143a esitatud toetuste suurendamise kava ning seetõttu ei ole neid vaja vähendada.
|
ac) |
X lisa täiendatakse järgmiselt:
|
ad) |
XIB lisa asendatakse järgmisega: “XIB LISA Artiklites 101 ja 103 osutatud siseriiklikud põllukultuuride baaskülvipinnad ja võrdlussaagised uutes liikmesriikides
|
9. |
32003 R 1788: nõukogu määrus (EÜ) nr 1788/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse maks piima- ja piimatootesektoris (ELT L 270, 21.10.2003, lk 123); muudetud järgmise aktiga:
|
a) |
Artikli 1 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on esitatud I lisa tabelis g. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete omatarbeks tootmine alates 2002. aastast. Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjon artikli 23 lõikes 2 osutatud korras Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruannet käsitleva hindamise põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.” |
b) |
Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:
|
c) |
Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:
|
d) |
Artikli 6 lõike 1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega: “Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on individuaalse piimakvoodi aluseks I lisa tabelis f osutatud kvoodid. Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul algab 12kuuline periood individuaalsete piimakvootide kehtestamiseks järgnevalt: 1. aprillil 2001 Ungari puhul, 1. aprillil 2002 Malta ja Leedu puhul, 1. aprillil 2003 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 1. aprillil 2004 Poola ja Sloveenia puhul ning 1. aprillil 2006 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.” |
e) |
Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse üldkoguse jaotumine tarnete ja otsemüügi vahel läbi tarneid ja otsemüüki käsitlevate 2006. aasta tegelike näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.” |
f) |
Artikli 9 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: “Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on lõikes 1 osutatud piima baasrasvasisaldus sama, mis tootjatele eraldatud koguste baasrasvasisaldus järgmistel kuupäevadel: 31. märtsil 2002 Ungari puhul, 31. märtsil 2003 Leedu puhul, 31. märtsil 2004 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 31. märtsil 2005 Poola ja Sloveenia puhul ning 31. märtsil 2007 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.” |
g) |
Artikli 9 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse II lisas sätestatud piima baasrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.” |
h) |
I lisa tabelid d, e, f ja g asendatakse järgmistega:
|
i) |
II lisa tabel asendatakse järgmisega: “Piima baasrasvasisaldus
|
3. TRANSPORDIPOLIITIKA
31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud järgmiste aktidega:
— |
31998 L 0076: nõukogu direktiiv 98/76/EÜ, 1.10.1998 (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17), |
— |
12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33), |
— |
32004 L 0066: nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26.4.2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35). |
a) |
Artiklile 10 lisatakse järgmised lõiked:
|
b) |
Artikli 10b teine lõik asendatakse järgmisega: “Artikli 10 lõigetes 4—12 osutatud kutseoskuste tunnistusi võivad asjaomased liikmesriigid uuesti välja anda Ia lisas esitatud näidistunnistuse kujul.”. |
4. MAKSUSTAMINE
1. |
31977 L 0388: kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
Artiklis 24a lisatakse taande
ja taande
|
2. |
31992 L 0083: nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 22 lõige 6 asendatakse järgmisega:
|
b) |
Artikli 22 lõige 7 asendatakse järgmisega:
|
(1) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1454/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(2) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1452/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(3) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(4) Kõnealust ülemmäära suurendatakse ajutiselt 100 000 võrra kuni 1 519 811 loomani, kuni selle ajani, mil saab eksportida alla kuue kuu vanuseid elusloomi.”
(5) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1454/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(6) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1452/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(7) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.”
IV LISA
Protokolli artiklis 17 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide täiendavad kohandused
1. PÕLLUMAJANDUS
A. PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID
1. |
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise III peatüki 4. jagu, “Põllumajandus ja kalandus”.
Nõukogu muudab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega määrust suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, kohandades sellega suhkru ja isoglükoosi kvoote ja toorsuhkru impordi maksimaalset tarnevajadust, nagu esitatud järgnevas tabelis, mida võib kohandada samal viisil kui praeguste liikmesriikide kvoote, et tagada suhkrusektori turgude ühises korralduses kehtivate eesmärkide ja põhimõtete järgimine. Kokkulepitud kogused
Eespool toodud A- ja B-suhkru põhikogustelt minnakse üle vastavalt Bulgaaria A- ja B-isoglükoosi põhikogustele, kui Bulgaaria seda 2006. aastal soovib. |
2. |
31998 R 2848: komisjoni määrus (EÜ) nr 2848/98, 22. detsember 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17); muudetud järgmiste aktidega:
Vajaduse korral võtab komisjon nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta) (3) artiklis 23 osutatud korra kohaselt ühinemise ajaks vastu määruse (EÜ) nr 2848/98 II lisas sätestatud ühenduse tunnustatud tootmispiirkondade loetelu vajalikud muudatused, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, eelkõige eesmärgiga lülitada Bulgaaria ja Rumeenia määratud tubakatootmispiirkonnad nimetatud loetellu. |
3. |
32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
B. VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
31999 L 0105: nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17).
Vajadusel kohandab komisjon direktiivi 1999/105/EÜ artikli 26 lõikes 3 osutatud korras kõnealuse direktiivi I lisa seoses puuliikidega Pinus peuce Griseb., Fagus orientalis Lipsky, Quercus frainetto Ten. ja Tilia tomentosa Moench.
(1) Valge suhkur tonnides
(2) Kuivaine tonnides.
V LISA
Protokolli artiklis 18 osutatud nimekiri: muud alalised sätted
1. ÄRIÜHINGUÕIGUS
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 3. jagu “Kaupade vaba liikumine”
ERIMEHHANISM
Bulgaaria ja Rumeenia osas võib farmaatsiatoote patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või tema õigusjärglane juhul, kui patenti või täiendavat kaitset on taotletud liikmesriigis ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud eespool nimetatud uutes liikmesriikides võimalik patenti või täiendavat kaitset saada, tugineda kõnealuse patendiga või täiendava kaitse tunnistusega omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist liikmesriigis või -riikides, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, isegi kui ta viis kõnealuse toote uues liikmesriigis esmakordselt ise turule või kui see toimus tema nõusolekul.
Iga isik, kes kavatseb eelmises lõigus käsitletud farmaatsiatoodet importida liikmesriiki või turustada liikmesriigis, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, tõendab pädevatele ametiasutustele esitatavas importimistaotluses, et patendiomanikule või täiendava kaitse tunnistuse omanikule või nende õigusjärglasele on teatatud sellest kuu aega ette.
2. KONKURENTSIPOLIITIKA
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 5. jagu “Konkurentsieeskirjad”
1. |
Järgmisi abiprogramme ja individuaalset abi, mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva, käsitletakse ühinemise järel kui olemasolevat abi põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses:
Kõiki pärast ühinemiskuupäeva veel rakendatavaid meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta eespool kirjeldatud tingimustele, peetakse ühinemise järel uueks abiks põhiseaduse artikli III-168 lõike 3 kohaldamisel. Eeltoodud sätteid ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes ega põhiseaduse I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevuse suhtes. Eelmised sätted ei mõjuta ka käesolevas protokollis ettenähtud konkurentsipoliitikaalaseid üleminekumeetmeid ja käesoleva protokolli VII lisa 4. peatüki B jaos kehtestatud meetmeid. |
2. |
Ulatuses, milles uus liikmesriik soovib, et komisjon kontrolliks abimeedet punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras, esitab ta komisjonile regulaarselt järgmisi andmeid:
komisjoni kehtestatud vastava aruandevormi kohaselt. Kui kolme kuu jooksul pärast meetme kohta täieliku teabe kättesaamist või pärast uue liikmesriigi avalduse saamist, milles ta teatab komisjonile, et peab esitatud teavet täielikuks, sest nõutud lisateave ei ole kättesaadav või on juba esitatud, ei esita komisjon vastuväiteid olemasolevale abimeetmele sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga, loetakse komisjon vastuväidet mitteesitanuks. Olenemata sellest, et uuest liikmesriigist on kontrollimisperioodil juba saanud liidu liige, kehtib eespool sätestatud kord kõigi abimeetmete suhtes, millest on enne ühinemiskuupäeva teatatud komisjonile punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras. |
3. |
Komisjoni otsust esitada meetmele punkti 1 alapunktis c määratletud vastuväide käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (1) tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval. |
4. |
Ilma et see mõjutaks põhiseaduse artiklis III-168 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse transpordisektorile ning mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:
Neid abimeetmeid käsitletakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses “olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni. Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks. |
5. |
Punkti 1 alapunkti c kohaldatakse Rumeenia puhul üksnes nende abimeetmete suhtes, mida Rumeenia riigiabi järelevalveasutus on hinnanud pärast nimetatud tähtpäeva ja mille komisjon on määranud ühinemisläbirääkimistel Rumeenia poolt võetud kohustuste pideva kontrolli alusel, et Rumeenia riigiabi jõustamise tulemus enne ühinemiskuupäeva oleks saavutanud rahuldava taseme. Nimetatud rahuldava taseme võib lugeda saavutatuks üksnes siis, kui Rumeenia on tõendanud täieliku ja nõuetekohase riigiabi kontrolli ühtset kohaldamist kõikide Rumeeniale antud abimeetmete suhtes, kaasa arvatud Rumeenia riigiabi järelevalveasutuse tehtud selliste täielikult ja korrektselt põhjendatud otsuste vastuvõtmise ja rakendamise suhtes, mis sisaldavad riigiabi iga meetme laadi täpset hindamist ning kokkusobivuse kriteeriumi õiget kohaldamist. Komisjon võib esitada vastuväiteid abimeetmetele, mis on antud ühinemiseelsel perioodil alates 1. septembrist 2004 kuni ülalnimetatud komisjoni otsusega määratud kuupäevani, mil komisjon leiab, et jõustamise tulemus on saavutanud rahuldava taseme, sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga. Nimetatud komisjoni otsust esitada vastuväide meetmele käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus määruse (EÜ) nr 659/1999 tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval. Kui komisjon teeb ametliku uurimismenetluse algatamise järel negatiivse otsuse, nõuab komisjon, et Rumeenia peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid, mis on makstavad alates samast kuupäevast ja mille kohane määr on määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 794/2004. (2) |
3. PÕLLUMAJANDUS
a) |
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise III peatüki 4. jagu “Põllumajandus ja kalandus”
|
b) |
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 5. jagu “Konkurentsieeskirjad” Ilma et see mõjutaks põhiseaduse artiklis III-168 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse põhiseaduse I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:
Neid abimeetmeid käsitatakse põhiseaduse artikli III-168 lõike 1 tähenduses “olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni. Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks. |
4. TOLLILIIT
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 3. jao “Kaupade vaba liikumine” 1. alajagu “Tolliliit”
|
31992 R 2913: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
|
31993 R 2454: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
Määrust (EMÜ) nr 2913/92 ja määrust (EMÜ) nr 2454/93 kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt:
ÜHENDUSE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT (KAUPLEMINE LAIENENUD ÜHENDUSES)
1. |
Olenemata määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklist 20, kaubad, mis laienenud ühenduses on ühinemiskuupäeval ajutiselt ladustatud või määruse artikli 4 lõike 15 punktis b või lõike 16 punktides b—g osutatud tollikäitlusel või -protseduuril või pärast ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel laienenud ühenduse piires, vabastatakse pärast laienenud ühenduses vabasse ringlusse lubamist tollimaksudest ja muudest tollimeemetest tingimusel, et esitatakse üks järgmisena nimetatutest:
|
2. |
Eespool punkti 1 alapunktis b nimetatud tõendava dokumendi väljaandmise korral ühinemiskuupäeval kehtinud olukorra ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 7 sätete alusel tähendab “ühenduse kaup” kaupa, mis on:
|
3. |
Eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud tõendava dokumendi kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid vastavate Euroopa lepingute või uute liikmesriikide endi vahel sõlmitud samaväärsete sooduslepingute alusel. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
SOODUSPÄRITOLU TÕEND (PÕLLUMAJANDUSE NING SÖE- JA TERASETOODETE KOHTA SÕLMITUD SOODUSLEPINGUTE ALUSEL KOLMANDATE RIIKIDE, SEALHULGAS TÜRGIGA KAUPLEMINE)
4. |
Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on nõuetekohaselt välja andnud või vormistanud uue liikmesriigiga sõlmitud sooduslepingute alusel või uue liikmesriigi ühepoolsete siseriiklike õigusaktide alusel, aktsepteeritakse vastavas uues liikmesriigis tingimusel, et:
Kui kaup deklareeriti uues liikmesriigis vabasse ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva, võidakse asjaomases uues liikmesriigis aktsepteerida ka kõnealuses uues liikmesriigis kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtinud sooduslepingute või -korra alusel tagasiulatuvalt väljastatud või vormistatud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva. |
5. |
Bulgaaria ja Rumeenia võivad jätta kehtima load, mis kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel annavad “heakskiidetud eksportija” staatuse, juhul kui:
Hiljemalt aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva asendavad uued liikmesriigid kõnealused load uute lubadega, mis on välja antud ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. |
6. |
Punktis 4 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
7. |
Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on tagasiulatuvalt välja andnud ühendusega sõlmitud sooduslepingu alusel, aktsepteeritakse uutes liikmesriikides selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis ühinemiskuupäeval on kas transportimisel või ajutiselt ladustatud või kõnealuste kolmandate riikide või selle uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis, tingimusel et uuel liikmesriigil, kus kaubad vabasse ringlusse lubatakse, ei ole veodokumentide väljaandmise ajal kolmanda riigiga kehtivat vabakaubanduslepingut asjaomaste toodete kohta, ning tingimusel et:
|
8. |
Punktis 7 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. |
TÖÖSTUSTOODETE VABA RINGLUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHANE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT EÜ-TÜRGI TOLLILIIDU PIIRES
9. |
Päritolutõendeid, mille on nõuetekohaselt välja andnud kas Türgi või uus liikmesriik nendevaheliste sooduskaubanduslepingute alusel, mis võimaldavad identsetel päritolureeglitel põhineva päritolustaatuse kumulatsiooni ühenduse päritoluga ning millega keelatakse igasugune tollimaksude tagastamine või tollimaksude kohaldamise peatamine kõnealuste kaupade puhul, aktsepteeritakse vastavates riikides staatust tõendavate dokumentidena tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, mis on ette nähtud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuses nr 1/95, (8) tingimusel et:
Kui kaup deklareeriti Türgis või uues liikmesriigis ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva eespool nimetatud sooduskaubanduslepingute alusel, võidakse aktsepteerida ka nende lepingute alusel tagasiulatuvalt väljaantud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva. |
10. |
Punktis 9 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohastes sooduslepingutes. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
11. |
Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, kaupade liikumissertifikaati A.TR, mis on välja antud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuses nr 1/95 ettenähtud vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, aktsepteeritakse uutes liikmesriikides selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis on ühinemiskuupäeval pärast ühenduses või Türgis ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel või Türgis või kõnealuses uues liikmesriigis ajutiselt ladustatud või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduuril, tingimusel et:
|
12. |
Eespool punktis 11 nimetatud kaupade liikumissertifikaadi A.TR kontrollimise korral kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide A.TR väljaandmist käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid EÜ-Türgi tollikoostöö komitee otsuse nr 1/2001 alusel. (9) |
TOLLIPROTSEDUURID
13. |
Ajutine ladustamine ja määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b—h osutatud tolliprotseduurid, mida on austatud enne ühinemist, lõpetatakse ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, tuleb maksta imporditollimaks, mis on võrdne ühise tollitariifistiku kohaselt tollivõla tekkimise ajal kehtinud maksuga, ning makstud summa loetakse ühenduse omavahenditeks. |
14. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 98—113 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—535 sätestatud tolliladustamisprotseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
15. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 114—129 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 536—550 sätestatud seestöötlemisprotseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
16. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 137—144 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 553—584 sätestatud ajutise importimise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
17. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 145—160 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 585—592 sätestatud välistöötlemise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
MUUD SÄTTED
18. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides d, e ja g osutatud tolliprotseduuride kasutamise load, mis on antud enne ühinemiskuupäeva, jäävad jõusse kuni oma kehtivusaja lõpuni või üheks aastaks pärast ühinemiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. |
19. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 201—232 ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 859‐876a sätestatud tollivõla tekkimise, arvestuskande tegemise ja tollivormistusjärgse sissenõudmise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
20. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 235-242 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 877—912 sätestatud tollimaksude vähendamise või tagasimaksmise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(2) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(3) EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1259/96 (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 10).
(4) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.
(5) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(6) EÜT L 358, 31.12.1994, lk 3. Protokolli on viimati muudetud EL-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu otsusega, 4.6.2003 (ELT L 191, 30.7.2003, lk 1).
(7) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Protokolli on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(8) EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/95, 22.12.1995, tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1). Otsust on viimati muudetud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/99 (EÜT L 72, 18.3.1999, lk 36).
(9) EÜ-Türgi tollikoostöö komitee 28. märtsi 2001. aasta otsus nr 1/2001, millega muudetakse otsust nr 1/96, millega kehtestatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 98, 7.4.2001, lk 31). Otsust on viimati muudetud EÜ-Türgi tollikoostöö komitee otsusega nr 1/2003 (ELT 28, 4.2.2003, lk 51).
V LISA liide
Olemasolevate abimeetmete nimekiri, millele on osutatud V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi punkti 1 alapunktis b
Märkus: Käesolevas liites loetletud abimeetmeid peetakse V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi tähenduses olemasolevaks abiks ainult juhul, kui need jäävad selle abi mehhanismi esimese lõigu reguleerimisalasse.
Nr |
Nimi (originaalkeeles) |
Kuupäev, millal siseriiklik riigiabi järelevalveasutus on selle heaks kiitnud |
Kestus |
||
Liik-mes-riik |
Nr |
Aasta |
|||
BG |
1 |
2004 |
Предоговаряне на задълженията към държавата, възникнали по реда на Закона за уреждане на необслужваните кредити, договорени до 31.12.1990 г. със “Силома” АД, гр.Силистра, чрез удължаване на срока на изплащане на главницата за срок от 15 години |
29.7.2004 |
2004—2018 |
BG |
2 |
2004 |
Средства за компенсиране от държавния бюджет на доказания от “Български пощи” ЕАД дефицит от изпълнението на универсалната пощенска услуга |
18.11.2004 |
31.12.2010 |
BG |
3 |
2004 |
Целево финансиране на дейността на Българската телеграфна агенция- направление “Информационно обслужване” |
16.12.2003 |
31.12.2010 |
VI LISA
Protokolli artiklis 20 osutatud nimekiri: üleminekumeetmed — Bulgaaria
1. ISIKUTE LIIKUMISVABADUS
Euroopa põhiseaduse leping
EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2
— |
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29.4.2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). |
31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
1. |
Põhiseaduse artiklit III-133 ja artikli III-144 esimest lõiku kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Bulgaaria ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2—14 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti. |
2. |
Erandina määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklitest 1—6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Bulgaaria kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viieaastase perioodi lõpuni. Bulgaaria kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule. Samad õigused on ka Bulgaaria kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem. Eespool teises ja kolmandas lõigus osutatud Bulgaaria kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad. Neid õigusi ei ole Bulgaaria kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud. |
3. |
Enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppu kontrollib nõukogu punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel. Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppedes teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
4. |
Bulgaaria taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Bulgaaria taotluse saamist. |
5. |
Liikmesriik, kes punktis 2 märgitud viieaastase perioodi lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsmeaastase perioodi lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
6. |
Seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Bulgaaria kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt. |
7. |
Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6, võivad seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul kasutada allpool kirjeldatud menetlust. Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse kuupäevast võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul. Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused. |
8. |
Kuni määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine on punktide 2—5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Bulgaarias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Bulgaaria kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:
Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist. |
9. |
Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle direktiivi 68/360/EMÜ (1) sätted, ei või lahutada määruse (EMÜ) nr 1612/68 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2—5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Bulgaaria ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2—5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks. |
10. |
Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Bulgaaria jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed. |
11. |
Kui mõni praegustest liikmesriikidest on peatanud määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, võib Bulgaaria kasutada Rumeenia suhtes punktis 7 sätestatud menetlust. Sel ajal Bulgaaria poolt Rumeenia kodanikele järelevalve eesmärgil välja antavad tööload antakse välja automaatselt. |
12. |
Punktide 2—5 ja 7—9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada. |
13. |
Selleks et tulla teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste tööturuhäirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Bulgaaria töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi põhiseaduse artikli III-144 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Bulgaaria äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed. Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:
Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt eelmistele lõikudele erandi põhiseaduse artikli III-144 esimesest lõigust, võib Bulgaaria võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid. Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Bulgaaria vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. |
14. |
Punktide 2—5 ja 7—12 kohaldamise mõjul ei või Bulgaaria kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1—13 kohaldamisest. Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Bulgaaria võõrtöötajaid ja nende perekondi või Bulgaarias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Bulgaaria kodanikke. |
2. TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS
31997 L 0009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).
Erandina direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Bulgaarias miinimumkaitsetase kuni 31. detsembrini 2009. Bulgaaria tagab, et 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 on investeeringud tagatud tema investeeringute tagamise skeemi alusel vähemalt 12 000 EUR suuruses summas ja 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt 15 000 EUR suuruses summas.
Üleminekuperioodi jooksul on teistel liikmesriikidel õigus välistada nende territooriumil asutatud Bulgaaria investeerimisühingu filiaali tegutsemine, juhul kui ja niikaua kuni selline filiaal ei ole asjaomase liikmesriigi territooriumil ühinenud ametlikult tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga, et katta erinevus Bulgaaria kaitsetaseme ja direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud miinimumkaitsetaseme vahel.
3. KAPITALI VABA LIIKUMINE
Euroopa põhiseaduse leping
1. |
Olenemata Euroopa põhiseaduse lepingu järgsetest kohustustest võib Bulgaaria viie aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud lisaeluaseme jaoks maa omandamise suhtes liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt, kes ei ela Bulgaarias, ja teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Liikmesriikide kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike suhtes, kes Bulgaarias seaduslikult elavad, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes. |
2. |
Olenemata Euroopa põhiseaduse lepingu järgsetest kohustustest võib Bulgaaria seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise suhtes teise liikmesriigi kodanike poolt, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike poolt ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Ühelgi juhul ei või liikmesriigi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise osas vähem soodsalt kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku. Talupidajate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Bulgaarias ja seal seaduslikult elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes. Kolmandal ühinemisjärgsel aastal korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada. |
4. PÕLLUMAJANDUS
A. PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID
31997 R 2597: nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/97, 18. detsember 1997, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
31999 R 1602: nõukogu määrus (EÜ) nr 1602/1999, 19.7.1999 (EÜT L 189, 22.7.1999, lk 43). |
Erandina määruse (EÜ) nr 2597/97 artikli 3 lõike 1 punktidest b ja c ei kohaldata rasvasisaldust käsitlevaid nõudeid Bulgaarias toodetud joogipiima suhtes kuni 30. aprillini 2009, seega võib piima, mille rasvasisaldus on 3 % (m/m) turustada täispiimana ning piima, mille rasvasisaldus on 2 % (m/m), võib turustada madala rasvasisaldusega piimana. Rasvasisaldust käsitlevatele nõuetele mittevastavat piima võib turustada ainult Bulgaarias või eksportida kolmandatesse riikidesse.
B. VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
32004 R 0853: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprilli 2004, millega kehtestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
a) |
Käesoleva lisa liite I ja II peatükis loetletud piimatöötlemisettevõtted võivad kuni 31. detsembrini 2009 võtta vastu toorpiimasaadetisi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetele või mida ei ole käideldud nende nõuete kohaselt, tingimusel et need tootjad, kellelt piim on tarnitud, on loetletud Bulgaaria ametiasutuste poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjas. |
b) |
Niikaua kui punktis a nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult siseturule või kasutada edasiseks töötlemiseks Bulgaaria ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga a, sõltumata turustamiskuupäevast. Nendel toodetel peab olema määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tunnusmärk. |
c) |
Käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõtted võivad 31. detsembrini 2009 töödelda EL nõuetele vastavat ja mittevastavat piima erinevatel tootmisliinidel. Sellega seoses käsitletakse EL nõuetele mittevastavat piima punktis a osutatud piimana. Sellised ettevõtted peavad täitma täielikult EL poolt ettevõtetele kehtestatud nõudeid, sealhulgas ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtete (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) artiklis 5) rakendamine, ja näitama, et nad on võimelised täielikult täitma järgmisi tingimusi, sealhulgas asjaomaste tootmisliinide määramine:
Bulgaaria ametiasutused:
Piima ja/või piimapõhiseid tooteid, mis on pärit EL nõuetele mittevastavat toorpiima töötlevalt eraldi tootmisliinilt piimatöötlemisettevõttes, mis on saanud EL heakskiidu, võib turustada ainult vastavalt punktis b sätestatud tingimustele. EL nõuetele vastavast toorpiimast valmistatud tooteid, mis on töödeldud eraldi tootmisliinil käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõttes, võib turustada nõuetele vastavate toodetena, niikaua kui kõik tootmisliinide eraldamist käsitlevad tingimused on täidetud. |
d) |
Punktis c osutatud sätete alusel toodetud piimale ja piimatoodetele võib anda toetust ainult määruse (EÜ) nr 1255/1999 (5) I jaotise II ja III peatüki (v.a artikkel 11) ja II jaotise alusel, kui piim ja piimatooted on märgistatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos nimetatud ovaalse tunnusmärgiga. |
e) |
Bulgaaria tagab järkjärgulise ülemineku punktis a nimetatud nõuetele ja esitab komisjonile aastaaruanded piimatootjate ja piimakogumissüsteemi ajakohastamise osas toimunud arengu kohta. Bulgaaria tagab nende nõuete täieliku täitmise 31. detsembriks 2009. |
f) |
Komisjon võib määruse (EÜ) nr 178/2002 (6) artiklis 58 osutatud korras käesoleva lisa liidet ajakohastada enne ühinemist ja kuni 31. detsembrini 2009 ning lisada loetellu üksikuid ettevõtteid või neid sealt välja jätta, arvestades olemasolevate puuduste kõrvaldamisel toimunud arengut ja järelevalveprotsessi tulemusi. Ülalmainitud üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks võib vastu võtta üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 58 osutatud korras. |
5. TRANSPORDIPOLIITIKA
1. |
31993 R 3118: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93, 25. oktoober 1993, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid (EÜT L 279, 12.11.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
Kuni 31. detsembrini 2010 ei kohaldata Bulgaarias direktiivi 96/26/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti c veoettevõtjate suhtes, kes tegelevad üksnes veose ja reisijate riigisisese autoveoga. Nende ettevõtjate vaba kapital ja reservid peavad järk-järgult jõudma nimetatud artikliga kehtestatud alammäärani vastavalt järgmisele ajakavale:
|
3. |
31996 L 0053: nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 96/53/EÜ artikli 3 lõikest 1 võivad sõidukid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisas sätestatud gruppide 3.2.1, 3.4.1, 3.4.2 ja 3.5.1 piirväärtustele, kasutada kuni 31. detsembrini 2013 ainult Bulgaaria teedevõrgu parandamata osi, kui need sõidukid vastavad teljemassi kohta kehtivatele Bulgaaria piirnormidele. Alates ühinemiskuupäevast ei tohi direktiivi 96/53/EÜ nõuetele vastavatel sõidukitel piirata peamiste transiiditrasside kasutamist, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (7) I lisas. Bulgaaria peab kinni oma peamise transiitvõrgu parandamise ajakavast, mis on esitatud allpool olevates tabelites. Kõik infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul kasutatakse vahendeid ühenduse eelarvest, peavad tagama, et liiklussõlmed ehitataks või parandataks selliselt, et nende kandevõime oleks 11,5 tonni telje kohta. Vastavalt parandamise lõpuleviimisele avatakse järk-järgult Bulgaaria teedevõrk, kaasa arvatud otsuse nr 1692/96/EÜ I lisas ettenähtud võrk, rahvusvahelises liikluses osalevatele sõidukitele, mis vastavad direktiivi piirnormidele. Kui see on tehniliselt võimalik, lubatakse kogu üleminekuperioodi jooksul kasutada peale- ja mahalaadimiseks teisejärgulise teedevõrgu parandamata osi. Alates ühinemiskuupäevast ei võeta rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustusega sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, ajutist lisamaksu kogu Bulgaaria teedevõrgu kasutamise eest. Rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt, mis vastavad direktiivi piirnormidele, võetakse teedevõrgu parandamata osade kasutamise eest ajutist lisamaksu mittediskrimineerival alusel. Maksukorraldus peab olema läbipaistev ning maksude tasumine ei tohi kasutaja jaoks kaasa tuua põhjendamatut halduskoormat ega viivitust ning maksude tasumine ei tohi põhjustada teljekoormuse piirmäärade süstemaatilist kontrollimist piiril. Teljekoormuse piirmäärade järgimine tuleb tagada mittediskrimineerivalt kogu territooriumil ja piirmäärasid tuleb kohaldada ka Bulgaarias registreeritud sõidukite suhtes. Teede parandamise programm (km) Tabel 1
Tabel 2
|
6. MAKSUSTAMINE
1. |
31977 L 0388: kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Bulgaaria säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kui on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
2. |
31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Bulgaaria kuni 31. detsembrini 2009 edasi lükata aktsiisi üldise alammäära kohaldamise kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega), tingimusel et selle aja jooksul kohandab Bulgaaria järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga. Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (8) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele, mida võib Bulgaariast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi, tingimusel et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist. |
3. |
32003 L 0049: nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49); viimati muudetud aktiga:
Bulgaarial on lubatud mitte kohaldada direktiivi 2003/49/EÜ artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2014. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % kuni 31. detsembrini 2010 ja üle 5 % järgmistel aastatel kuni 31. detsembrini 2014. |
4. |
32003 L 0096: nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51); viimati muudetud aktiga:
|
7. SOTSIAALPOLIITIKA JA TÖÖHÕIVE
32001 L 0037: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).
Erandina direktiivi 2001/37/EÜ artiklist 3 on maksimaalse tõrvasisalduse kohaldamise tähtaeg Bulgaaria territooriumil valmistatavate ja turustatavate sigarettide puhul 1. jaanuar 2011. Üleminekuperioodi ajal:
— |
Bulgaarias valmistatavaid sigarette, mille tõrvasisaldus ületab 10 mg sigareti kohta, ei tohi teistes liikmesriikides turustada; |
— |
Bulgaarias valmistatavaid sigarette, mille tõrvasisaldus ületab 13 mg sigareti kohta, ei tohi eksportida kolmandatesse riikidesse; nimetatud piirmäära vähendatakse 12 mg-ni alates 1. jaanuarist 2008 ja 11 mg-ni alates 1. jaanuarist 2010; |
— |
edastab Bulgaaria komisjonile regulaarselt ajakohastatud informatsiooni ajakava ja direktiivi täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta. |
8. ENERGEETIKA
31968 L 0414: nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, 20. detsember 1968, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
31998 L 0093: nõukogu direktiiv 98/93/EÜ, 14.12.1998 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100). |
Erandina direktiivi 68/414/EMÜ artikli 1 lõikest 1 ei kohaldata Bulgaarias kuni 31. detsembrini 2012 naftatootevarude miinimumtaset. Bulgaaria tagab, et tema naftatootevarude miinimumtase vastab iga artiklis 2 loetletud naftatootekategooria puhul vähemalt järgmise arvu päevade keskmisele sisetarbimisele, nagu see on määratletud artikli 1 lõikes 1:
— |
30 päeva 1. jaanuariks 2007; |
— |
40 päeva 31. detsembriks 2007; |
— |
50 päeva 31. detsembriks 2008; |
— |
60 päeva 31. detsembriks 2009; |
— |
70 päeva 31. detsembriks 2010; |
— |
80 päeva 31. detsembriks 2011; |
— |
90 päeva 31. detsembriks 2012. |
9. TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTEHNOLOOGIA
32002 L 0022: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).
Erandina direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõikest 1 võib Bulgaaria numbri liikuvuse rakendamise edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2009.
10. KESKKOND
A. ÕHU KVALITEET
1. |
31994 L 0063: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24), muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31999 L 0032: nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13), muudetud järgmise aktiga:
|
B. JÄÄTMEHOOLDUS
1. |
31993 R 0259: nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31994 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
3. |
31999 L 0031: nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punktidest a ja b ning I lisa punkti 2 teisest taandest ning ilma et see piiraks direktiivi artikli 6 punkti c taande ii ja nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) 1 (13) kohaldamist, ei kohaldata vedelaid, sööbivaid ja oksüdeerivaid jäätmeid ning pinnavee prügilasse ladestatud jäätmetesse voolamise vältimist käsitlevaid nõudeid järgneva 14 olemasoleva rajatise suhtes 31. detsembrini 2014:
Bulgaaria tagab kõnealusesse 14 olemasolevasse nõuetele mittevastavasse rajatisse ladestatud jäätmete koguse järkjärgulise vähendamise järgmiste maksimaalsete aastakoguste kohaselt:
|
4. |
32002 L 0096: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikest 5 ja artikli 7 lõikest 2 saavutab Bulgaaria lahuskogumise koguse, mis on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid elaniku kohta aastas, taaskasutatava koguse ning taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine koguse 31. detsembriks 2008. |
C. VEE KVALITEET
31991 L 271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
Erandina direktiivi 91/271/EMÜ artiklitest 3 ja 4 ning artikli 5 lõikest 2 ei kohaldata asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias täielikult kuni 31. detsembrini 2014 vastavalt järgmisele vahe-eesmärgile:
— |
31. detsembriks 2010 tagatakse direktiivi täitmine reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on üle 10 000 inimekvivalendi. |
D. TÖÖSTUSSAASTE JA RISKIDE MAANDAMINE
1. |
31996 L 0061: nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, 24. september 1996, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 96/61/EÜ artikli 5 lõikest 1 ei kohaldata olemasolevatele käitistele lubade andmist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias järgmiste käitiste suhtes kuni iga käitise jaoks määratud kuupäevani, kui on tegemist kohustusega järgida nimetatud käitiste käitamisel heitkoguste piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal vastavalt artikli 9 lõigetele 3 ja 4:
Neile käitistele antakse enne 30. oktoobrit 2007 välja täielikult kooskõlastatud load, mis sisaldavad individuaalset kohustuslikku ajakava täieliku vastavuse saavutamiseks. Need load tagavad 30. oktoobriks 2007 vastavuse direktiivi artiklis 3 sätestatud käitaja põhikohustusi reguleerivatele üldpõhimõtetele. |
2. |
32001 L 0080: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
(1) Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv 68/360/EMÜ liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33) ning see on tunnistatud kehtetuks alates 30. aprillist 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(2) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(3) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(5) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).
(7) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1).
(8) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(9) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(10) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.
(11) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26;
(12) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(13) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ ja viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
VI LISA liide
I PEATÜKK
EL nõuetele mittevastavat piima töötlevate piimatöötlemisettevõtete nimekiri osutatud VI lisa 4. peatüki B osa lõikes a
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi ja aadress |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
Blagoevgradi piirkond — nr 1 |
|||
1 |
BG 0112004 |
“Matand” EOOD gr. Pernik ul. “Lenin” 111 |
s. Eleshnitsa |
Burgase piirkond — nr 2 |
|||
2 |
BG 0212013 |
ET “Marsi-Mincho Bakalov” gr. Burgas j.k. “Vazrajdane” bl. 1 |
Burgas j.k. “Pobeda” ul. “Baykal” 9 |
3 |
BG 0212027 |
DZZD “Mlechen svyat” gr. Burgas j.k. “Izgrev” ul. “Malchika” 3 |
s.Debelt ul. “Indje voyvoda” 5 obl. Burgaska |
4 |
BG 0212028 |
“Vester” OOD gr. Burgas ul. “Fotinov” 36 |
s. Sigmen |
5 |
BG 0212047 |
“Complektstroy” EOOD gr. Burgas ul. “Aleksandar Stamboliiski” 17 |
s. Veselie |
Vidini piirkond — nr 5 |
|||
6 |
BG 0512025 |
“El Bi Bulgarikum” EAD gr. Vidin |
gr. Vidin Yujna promishlena zona |
Vratsa piirkond — nr 6 |
|||
7 |
BG 0612010 |
“Hadjiiski i familiya” EOOD s. Gradeshnitsa |
s. Gradeshnitsa |
8 |
BG 0612027 |
“Mlechen ray 99” EOOD gr. Vratsa j.k. “Dabnika” bl. 48 ap. 3 |
gr. Vratsa j.k. Bistrets Stopanski dvor |
9 |
BG 0612035 |
ET “Nivego” s. Chiren |
s. Chiren |
Gabrovo piirkond — nr 7 |
|||
10 |
BG 0712001 |
“Ben Invest” OOD s. Kostenkovtsi obsht. Gabrovo |
s. Kostenkovtsi obsht. Gabrovo |
11 |
BG 0712002 |
“Shipka 97” AD gr. Gabrovo ul. “V. Levski” 2 |
gr. Gabrovo ul. “V. Levski” 2 |
12 |
BG 0712003 |
“Elvi” OOD s. Velkovtsi obsht. Gabrovo |
s. Velkovtsi obsht. Gabrovo |
13 |
BG 0712008 |
“Milkieks” OOD gr. Sevlievo j.k. “d-r Atanas Moskov” |
gr. Sevlievo j.k. “Atanas Moskov” |
Dobrichi piirkond — nr 8 |
|||
14 |
BG 0812002 |
“AVITA” OOD gr. Sofia ul. “20-ti April” 6 |
s. Tsarichino |
15 |
BG 0812008 |
“Roles 2000” OOD gr. Varna ul. “Tsar Ivan Shishman” 13 |
s. Kardam |
16 |
BG 0812019 |
“Filipopolis” OOD gr. Plovdiv ul. “Hristo Danov” 2 |
s. Jeglartsi |
17 |
BG 0812029 |
“AKURAT — MLECHNA ” OOD PROMISHLENOST gr. Sofia ul. “Baba Vida 2” |
gr. Dobrich j.k. “Riltsi” |
18 |
BG 0812030 |
“FAMA” AD gr. Varna ul. “Evlogi Georgiev” 23 |
gr. Dobrich bul. “Dobrudja” 2 |
Kardjali piirkond — nr 9 |
|||
19 |
BG 0912004 |
ET “Rado” s. Byal izvor |
s. Byal izvor obsht. Ardino |
Kyustendili piirkond — nr 10 |
|||
20 |
BG 1012012 |
“Galkom” OOD gr. Dupnitsa |
gr. Dupnitsa ul. “Venelin” 57 |
21 |
BG 1012008 |
ET “Nikolay Kolev” s. Konyavo |
s. Konyavo |
Lovechi piirkond — nr 11 |
|||
22 |
BG 1112001 |
“Prima Lakta” Ltd. gr. Lovech ul. “Troyansko shose” 1 |
gr. Lovech ul. “Troyansko shose” |
23 |
BG 1112004 |
“Mlekoprodukt” OOD gr. Lovech |
s. Goran |
24 |
BG 1112008 |
“Plod” AD gr. Apriltsi |
gr. Apriltsi |
25 |
BG 1112012 |
“Stilos” OOD gr. Dupnitsa ul. “Batenberg” 64 |
s. Lesidren |
Pazardjiki piirkond — nr 13 |
|||
26 |
BG 1312011 |
“Eko-F” EAD gr. Sofia ul. “Stara planina” 34 |
s. Karabunar |
27 |
BG 1312015 |
“Mevgal Bulgaria” EOOD gr. Velingrad |
gr. Velingrad j.k. “Industrialen” |
28 |
BG 1312022 |
ET “Palmite-Vesela Popova” gr. Plovdiv ul. “Koprivkite” 23 |
gr. Strelcha ul. “Osvobojdenie” 17 |
Pleveni piirkond — nr 15 |
|||
29 |
BG 1512003 |
“Mandra 1” EOOD s. Obnova |
s. Tranchovitsa |
30 |
BG 1512006 |
“Mandra” OOD s. Obnova |
s. Obnova |
31 |
BG 1512008 |
ET “Viola” gr. Koynare |
gr. Koynare ul. “Hristo Botev” 16 |
32 |
BG 1512010 |
ET “Militsa Lazarova-90” gr. Slavyanovo |
gr. Slavyanovo ul. “Asen Zlatarev” 2 |
Plovdivi piirkond — nr 16 |
|||
33 |
BG 1612009 |
ET “D.Madjarov” gr. Plovdiv |
gr. Stamboliiski-mandra |
34 |
BG 1612013 |
ET “Polidey — EI” gr. Karlovo |
s. Domlyan |
35 |
BG 1612017 |
“Snep” OOD gr. Rakovski |
gr. Rakovski ul. “F.Stanislavov” 57 |
36 |
BG 1612020 |
ET “Bor -Chvor” s. Dalbok izvor |
s. Dalbok izvor |
37 |
BG 1612023 |
“Vanela” OOD gr. Plovdiv bul. “Bulgaria” 170 |
s. Tsarimir |
38 |
BG 1612024 |
SD “Kostovi — EMK” gr. Saedinenie |
gr. Saedinenie |
39 |
BG 1612039 |
“Topolovo-Agrokomers” OOD gr. Sofia z.k. Dianabad, bl.20 |
s. Topolovo Stopanski dvor |
40 |
BG 1612040 |
“Mlechni produkti” OOD gr. Plovdiv |
s. Manole |
Razgradi piirkond — nr 17 |
|||
41 |
BG 1712002 |
ET “Rosver” gr. Tsar Kaloyan ul. “Ivan Vazov” 4 |
gr. Tsar Kaloyan ul. “Sofia” 41 |
42 |
BG 1712010 |
“Bulagrotreyd” OOD gr. Ruse ul. “Elin Pelin” 15A |
s. Juper |
43 |
BG 1712020 |
ET “Prelest-Sevim Ahmed” s. Podayva ul. “Struma” 12 |
s. Lavino Stopanski dvor |
44 |
BG 1712042 |
ET “Madar” s. Madrevo ul. “Han Kubrat” 65 |
s. Terter Stopanski dvor |
Ruse piirkond — nr 18 |
|||
45 |
BG 1812002 |
“Laktis-Byala” AD gr. Byala |
gr. Byala ul. “Stefan Stambolov” 75 |
46 |
BG 1812005 |
ET “DAV” gr. Ruse ul. “6-ti Septemvri” 43 |
gr. Vetovo |
47 |
BG 1812022 |
ZKPU “Tetovo” s. Tetovo |
s. Tetovo ul. “Tsar Osvoboditel” 5 |
48 |
BG 1812011 |
ET “Georgi Bojinov-Gogo” s. Nikolovo |
s. Nikolovo |
Silistra piirkond — nr 19 |
|||
49 |
BG 1912004 |
ET “Merone-Hristo Kunev” gr. Silistra bul. “Makedonia” 150 |
gr. Alfatar |
50 |
BG 1912013 |
“JOSI” OOD gr. Sofia ul. “Hadji Dimitar” 142 vh.A |
s. Chernolik |
51 |
BG 1912024 |
“Buldeks” OOD gr. Silistra ul. “D.Donchev” 6 |
s. Belitsa |
Sliveni piirkond — nr 20 |
|||
52 |
BG 2012007 |
“Delta lakt” OOD gr. Stara Zagora ul. “Tsar Kaloyan” 20 |
s. Stoil Voyvoda |
53 |
BG 2012020 |
“Yotovi” OOD gr. Sliven j.k. Rechitsa ul. “Kosharite” 12 |
gr. Sliven j.k. Rechitsa |
54 |
BG 2012022 |
“Bratya Zafirovi” OOD gr. Sliven ul. “Treti mart” 7 |
gr. Sliven Industrialna zona Zapad |
55 |
BG 2012030 |
“Agroprodukt” OOD gr. Sliven ul. “Oreshak” 24 |
s. Dragodanovo |
56 |
BG 2012036 |
“Minchevi” OOD s. Korten obl. Sliven |
s. Korten obl. Sliven |
Smolyani piirkond — nr 21 |
|||
57 |
BG 2112001 |
“Belev” EOOD gr. Smolyan |
gr. Smolyan ul. “Trakiya” 15 |
58 |
BG 2112021 |
“Rossi” EOOD gr. Dospat |
gr. Dospat |
59 |
BG 2112018 |
ET “Rosen Atanasov-Komers” s. Kutela |
s. Kutela |
60 |
BG 2112023 |
ET “Iliyan Isakov” s. Trigrad |
s. Trigrad obsht. Devin |
Sofia linna piirkond — nr 22 |
|||
61 |
BG 2212001 |
“Danon — Serdika” AD gr. Sofia ul. “Ohridsko ezero” 3 |
ul. “Ohridsko ezero” 3 |
62 |
BG 2212002 |
“Formalat” EOOD s. G.Lozen ul. “Saedinenie” 132 |
s. G. Lozen ul. “Saedinenie” 132 |
63 |
BG 2212009 |
“Serdika-94” OOD j.k. Jeleznitsa |
j.k. Jeleznitsa |
64 |
BG 2212022 |
“Megle — MJ” OOD ul. “Probuda” 14 |
ul. “Probuda” 12-14 |
65 |
BG 2212023 |
“EL BI BULGARIKUM” EAD gr. Sofia ul. “Saborna” 9 |
ul. “Malashevska” 12A |
Sofia rajooni piirkond — nr 23 |
|||
66 |
BG 2312013 |
ET “Dobrev” s. Dragushinovo |
s. Dragushinovo |
67 |
BG 2312016 |
AD “Bovis” s. Trudovets |
s. Trudovets |
68 |
BG 2312026 |
“Dyado Liben” OOD gr. Sofia ul. “Hubcha” 2 |
gr. Koprivshtitsa bul. “H.Nencho Palaveev” 137 |
69 |
BG 2312033 |
“Balkan Spetsial” OOD gr. Sofia |
s. Gorna Malina |
70 |
BG 2312002 |
ET “Danim” gr. Elin Pelin |
gr. Elin Pelin bul. “Vitosha” 18A |
Stara Zagora piirkond — nr 24 |
|||
71 |
BG 2412019 |
“Dekada” OOD gr. Stara Zagora bul. “Ruski” 41 et.3 ap.9 |
s. Elhovo |
72 |
BG 2412023 |
Agricultural Institute gr. Stara Zagora |
gr. Stara Zagora |
73 |
BG 2412033 |
“Gospodinovi” OOD gr. Stara Zagora pl. “Beroe” 1 ap.21 |
s. Julievo |
Targovishte piirkond — nr 25 |
|||
74 |
BG 2512004 |
“PIP Trade” OOD gr. Sofia ul. “Baba Vida” 2 |
s. Davidovo |
75 |
BG 2512006 |
“Hadad” OOD s. Makariopolsko |
s. Makariopolsko |
76 |
BG 2512016 |
“Milktreyd-BG” OOD gr. Sofia obsht. “Studentska” 58-A-115 |
s. Saedinenie obl. Targovishte |
77 |
BG 2512017 |
“YU E S — Komers” OOD gr. Opaka |
s. Golyamo Gradishte ul. “Rakovski” 2 |
Yamboli piirkond — nr 28 |
|||
78 |
BG 2812002 |
“Arachievi” OOD gr. Elhovo ul. “Bakalov” 19 |
s. Kirilovo |
79 |
BG 2812003 |
“Balgarski jogurt” OOD s. Ravda |
s. Veselinovo Kompleks “Ekaterina” |
80 |
BG 2812025 |
“Sakarela” OOD gr. Yambol ul. “Hr. Botev” 24-B-15 |
gr. Yambol ul. “Preslav” 269 |
II PEATÜKK
EL nõuetele vastavat ja mittevastavat piima töötlevate piimatöötlemisettevõtete nimekiri osutatud VI lisa 4. peatüki B osa lõigetes a ja c
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi ja aadress |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
Veliko Tarnovo piirkond — nr 4 |
|||
1 |
BG 0412002 |
“Sofbiolayf-BG” OOD gr. Svishtov |
gr. Svishtov ul. “33-ti svishtovski polk.” 67 |
2 |
BG 0412009 |
“Milki-luks” OOD gr. Plovdiv |
s. Byala Cherkva |
3 |
BG 0412010 |
“Bi Si Si Handel” OOD gr. Elena |
gr. Elena ul. “Treti mart” 19 |
Vratsa piirkond — nr 6 |
|||
4 |
BG 0612012 |
ET “Zorov - 97” gr. Vratsa j.k. Kulata ul. “Palkovitsa” 7 |
Vrachanski balkan, mestnost “Parshevitsa” |
Dobrichi piirkond — nr 8 |
|||
5 |
BG 0812009 |
“Serdika — 90” AD gr. Dobrich |
gr. Dobrich ul. “25 septemvri” 100 |
Lovechi piirkond — nr 11 |
|||
6 |
BG 1112006 |
“Kondov Ekoproduktsiya” OOD gr. Sofia |
s. Staro selo |
Plovdivi piirkond — nr 16 |
|||
7 |
BG 1612001 |
“OMK” gr. Sofia |
gr. Plovdiv bul. “Dunav” 3 |
8 |
BG 1612002 |
“Shipka 99” OOD gr. Parvomay |
gr. Parvomay |
9 |
BG 1612037 |
“Filipopolis-RK” OOD gr. Plovdiv |
gr. Plovdiv j.k. “Proslav” ul. “Prosveta” 2A |
10 |
BG 1612041 |
“Elit-95” EOOD s. Dalbok izvor |
s. Dalbok izvor |
Ruse piirkond — nr 18 |
|||
11 |
BG 1812003 |
“Sirma Prista” AD gr. Ruse |
gr. Ruse bul. “3-ti mart” 1 |
Sliveni piirkond — nr 20 |
|||
12 |
BG 2012006 |
“Mlechen pat” AD gr. Sofia ul. “Vasil Levski” 109 |
gr. Nova Zagora j.k. Industrialen |
13 |
BG 2012009 |
“Vangard” OOD gr. Sliven ul. “Al. Stamboliiski” 1 |
s. Jelyo voyvoda obl. Sliven |
14 |
BG 2012019 |
“Hemus milk komers” OOD gr. Sliven ul. “Neofit Rilski” 3a |
gr. Sliven Industrialna zona Zapad j.k. 10 |
15 |
BG 2012042 |
“Tirbul” EAD gr. Sliven |
“Tirbul” EAD gr. Sliven |
Stara Zagora piirkond — nr 24 |
|||
16 |
BG 2412005 |
“Markeli” AD gr. Stara Zagora ul. “Sv.Kn.Boris” 67 et.3 ap.6 |
gr. Kazanlak j.k. Industrialen |
Targovishte piirkond — nr 25 |
|||
17 |
BG 2512001 |
“Mladost - 2002” OOD gr. Targovishte |
gr. Targovishte bul. “29-ti yanuari” 7 |
18 |
BG 2512020 |
“Mizia-Milk” OOD gr. Targovishte ul. “Rodopi” 5 |
gr. Targovishte Industrialna zona |
Haskovo piirkond — nr 26 |
|||
19 |
BG 2612047 |
“Balgarsko sirene” OOD gr. Harmanli ul. “Gotse Delchev” 1 |
gr. Haskovo bul. “Saedinenie” 94 |
Yamboli piirkond — nr 28 |
|||
20 |
BG 2812022 |
“Karil i Tanya” OOD gr. Yambol |
gr. Yambol ul. “Graf Ignatiev” 189 |
VII LISA
Protokolli artiklis 20 osutatud nimekiri: üleminekumeetmed — Rumeenia
1. ISIKUTE LIIKUMISVABADUS
Euroopa põhiseaduse leping
|
31968 R 1612: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
|
31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1). |
|
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprilli 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). |
1. |
Põhiseaduse artiklit III-133 ja artikli III-144 esimest lõiku kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Rumeenia ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2—14 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti. |
2. |
Erandina määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklitest 1— 6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Rumeenia kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viieaastase perioodi lõpuni. Rumeenia kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule. Samad õigused on ka Rumeenia kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem. Eespool teises ja kolmandas lõigus osutatud Rumeenia kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad. Neid õigusi ei ole Rumeenia kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud. |
3. |
Enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppu kontrollib nõukogu punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel. Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppedes teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ)nr 1612/68 artikleid 1—6. |
4. |
Rumeenia taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Rumeenia taotluse saamist. |
5. |
Liikmesriik, kes punktis 2 märgitud viieaastase perioodi lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsmeaastase perioodi lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
6. |
Seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Rumeenia kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt. |
7. |
Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6, võivad seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul kasutada allpool kirjeldatud menetlust. Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse kuupäevast võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul. Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused. |
8. |
Kuni määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine on punktide 2—5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Rumeenias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Rumeenia kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:
Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist. |
9. |
Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle direktiivi 68/360/EMÜ (1) sätted, ei või lahutada määruse (EMÜ) nr 1612/68 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2—5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Rumeenia ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2—5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks. |
10. |
Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Rumeenia jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed. |
11. |
Kui mõni praegustest liikmesriikidest on peatanud määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, võib Rumeenia kasutada Bulgaaria suhtes punktis 7 sätestatud menetlust. Sel ajal Rumeenia poolt Bulgaaria kodanikele järelevalve eesmärgil välja antavad tööload antakse välja automaatselt. |
12. |
Punktide 2—5 ja 7—9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada. |
13. |
Selleks et tulla teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste tööturuhäirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Rumeenia töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi põhiseaduse artikli III-144 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Rumeenia äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed. Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:
Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt eelmistele lõikudele erandi põhiseaduse artikli III-144 esimesest lõigust, võib Rumeenia võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid. Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Rumeenia vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. |
14. |
Punktide 2—5 ja 7—12 kohaldamise mõjul ei või Rumeenia kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1—13 kohaldamisest. Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Rumeenia võõrtöötajaid ja nende perekondi või Rumeenias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Rumeenias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Rumeenias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Rumeenia kodanikke. |
2. TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS
31997 L 0009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).
Erandina direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Rumeenias miinimumkaitsetase kuni 31. detsembrini 2011. Rumeenia tagab, et 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 on investeeringud tagatud tema investeeringute tagamise skeemi alusel vähemalt 4 500 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 vähemalt 7 000 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt 9 000 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 vähemalt 11 000 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 vähemalt 15 000 EUR suuruses summas.
Üleminekuperioodi jooksul on teistel liikmesriikidel õigus välistada nende territooriumil asutatud Rumeenia investeerimisühingu filiaali tegutsemine, juhul kui ja niikaua kuni selline filiaal ei ole asjaomase liikmesriigi territooriumil ühinenud ametlikult tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga, et katta erinevus Rumeenia kaitsetaseme ja direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud miinimumkaitsetaseme vahel.
3. KAPITALI VABA LIIKUMINE
Euroopa põhiseaduse leping
1. |
Olenemata Euroopa põhiseaduse lepingu järgsetest kohustustest võib Rumeenia viie aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud lisaeluaseme jaoks maa omandamise suhtes liikmesriikide kodanike poolt või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt, kes ei ela Rumeenias, ja teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, mis ei ole asutatud Rumeenia territooriumil ega oma seal filiaali või esindust. Liikmesriikide kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike suhtes, kes Rumeenias seaduslikult elavad, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes. |
2. |
Olenemata Euroopa põhiseaduse lepingu järgsetest kohustustest võib Rumeenia seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise suhtes liikmesriikide kodanike poolt, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, kes ei ole Rumeenias asutatud ega registrisse kantud. Ühelgi juhul ei või liikmesriigi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise osas vähem soodsalt kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku. Talupidajate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Rumeenias ja seal elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes. Kolmandal ühinemisjärgsel aastal korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada. |
4. KONKURENTSIPOLIITIKA
A. MAKSUALANE ABI
1. Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 5. jagu “Konkurentsieeskirjad”
a) |
Olenemata põhiseaduse artiklitest III-167 ja III-168 võib Rumeenia jätkata ettevõtjate, kellele on enne 1. juulit 2003 väljastatud alalise investori tunnistus mahajäänud piirkonnas, vabastamist äriühingu tulumaksust valitsuse erakorralise määruse nr 24/1998 (milles käsitletakse mahajäänud piirkondi) alusel, mida on muudetud järgmiselt:
|
b) |
Rumeenia esitab komisjonile:
|
2. Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 5. jagu “Konkurentsieeskirjad”
a) |
Olenemata põhiseaduse artiklitest III-167 ja III-168 võib Rumeenia jätkata ettevõtjate, kes on sõlminud enne 1. juulit 2002 vabakaubanduspiirkondade ametitega ärilepingud, litsentsitasust vabastamist seaduse nr 84/1992 (mis reguleerib vabakaubanduspiirkondi; koos muudatustega) alusel kuni 31. detsembrini 2011, järgmistel tingimustel:
|
b) |
Rumeenia esitab komisjonile:
|
B. TERASETÖÖSTUSE RESTRUKTUREERIMINE
Euroopa põhiseaduse leping, III osa III jaotise I peatüki 5. jagu “Konkurentsieeskirjad”
1. |
Olenemata põhiseaduse artiklitest III-167 ja III-168 loetakse aastatel 1993—2004 Rumeenia poolt teatavatele Rumeenia terasetööstuse osadele restruktureerimiseks antud riigiabi ühisturuga kokkusobivaks, tingimusel et:
|
2. |
Rumeenia terasetööstuse restruktureerimise raames võivad riigiabi saada ainult I osa A liites loetletud äriühingud (edaspidi “abisaavad äriühingud”). |
3. |
Abisaavate äriühingute individuaalsetes äriplaanides ja siseriiklikus restruktureerimisprogrammis kirjeldatud ning käesolevates sätetes ja A liites esitatud tingimustele vastav Rumeenia terasesektori restruktureerimine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2008 (edaspidi “restruktureerimisperioodi lõpp”). |
4. |
Abisaav äriühing ei tohi:
|
5. |
Hilisemate muutuste korral abisaava äriühingu omandilises kuuluvuses austatakse käesolevates sätetes ja A liites määratletud tingimusi ja põhimõtteid, mis käsitlevad elujõulisust, riigiabi ja võimsuse vähendamist. |
6. |
I osa A liites “abisaavate äriühingutena” loetlemata äriühingutele ei anta restruktureerimiseks riigiabi ega muud abi, mis ei ole ühenduse riigiabi eeskirjadega kooskõlas, ning nad ei pea seetõttu võimsust vähendama. Võimsuse vähendamist sellistes äriühingutes ei võeta minimaalse vähendamise puhul arvesse. |
7. |
Abisaavatele äriühingutele kinnitatava restruktureerimisabi kogusumma määratakse kindlaks põhjendustes iga abimeetme kohta, mis on esitatud lõplikus siseriiklikus restruktureerimisprogrammis ja individuaalsetes äriplaanides, mis kinnitatakse Rumeenia ametiasutuste poolt ning Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide täitmise lõpliku kontrolli tulemusel ja nõukogu heakskiitmisel. Ajavahemikul 1993—2004 määratud ja makstud restruktureerimisabi kogusumma ei tohi mingil juhul ületada 49 985 miljardit leud. Üldise ülemmäära piires kohaldatakse igale abisaavale äriühingule ajavahemikul 1993—2004 järgmised määratava või makstava riigiabi vaheülemmäärad või maksimumsummad:
Riigiabi aitab muuta abisaavad äriühingud restruktureerimisperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks. Sellise abi suurus ja ulatus ei ole suuremad kui elujõulisuse tagamiseks vältimatult vajalik. Elujõulisus määratakse kindlaks võttes arvesse III osa A liites kirjeldatud kriteeriume. Rumeenia ei anna Rumeenia terasetööstuse restruktureerimiseks muud riigiabi. |
8. |
Aastatel 1993—2008 vähendavad abisaavad äriühingud valmistoodete puhul kogu netovõimsust vähemalt 2,05 miljoni tonni võrra. Võimsuse vähendamise mõõtmisaluseks on asjaomaste kuumavaltsitud terase tootmisrajatiste sulgemine alatiseks nende füüsilise hävitamise teel, nii et selliseid rajatisi ei ole enam võimalik taastada. Abisaava äriühingu pankroti väljakuulutamist ei loeta võimsuse vähendamiseks. (9) Minimaalse netovõimsuse 2,05 miljoni tonni võrra vähendamise ning tootmise lõpetamise ja nimetatud rajatiste alatiseks sulgemise tähtaegadest peetakse kinni kooskõlas II osa A liites sätestatud ajakavaga. |
9. |
Individuaalsetes äriplaanides peab olema abisaavate äriühingute kirjalik kinnitus. Äriplaane tuleb rakendada ja eelkõige peavad need hõlmama järgmist:
|
10. |
Kõik hilisemad siseriikliku restruktureerimisprogrammi ja individuaalsete äriplaanide muudatused peab heaks kiitma komisjon ja vajaduse korral nõukogu. |
11. |
Restruktureerimine toimub täieliku läbipaistvuse tingimusel ja mõistlike turumajanduspõhimõtete alusel. |
12. |
Komisjon ja nõukogu jälgivad tähelepanelikult restruktureerimisprogrammi ja individuaalsete äriplaanide elluviimist ning samuti käesolevates sätetes ja A liites esitatud tingimuste täitmist enne ja pärast ühinemist kuni aastani 2009. Eelkõige jälgib komisjon lõigetes 7 ja 8 esitatud riigiabi, elujõulisust ja võimsuse vähendamist käsitlevate peamiste kohustuste ja sätete täitmist eelkõige III osa A liite lõikes 9 esitatud restruktureerimise kriteeriume kasutades. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. |
13. |
Jälgimise alla kuulub sõltumatu hindamine, mis viiakse läbi igal aastal ajavahemikul 2005—2009. |
14. |
Rumeenia teeb täielikku koostööd jälgimiskorralduse raames. Eelkõige:
|
15. |
Rumeenia ametiasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev nõuandekomitee tuleb kokku iga kuue kuu järel. Kui komisjon peab vajalikuks, võivad aset leida ka nõuandekomitee erakorralised kohtumised. |
16. |
Kui jälgimise põhjal tuvastab komisjon olulisi lahknevusi makromajanduslike arengute prognoosidest, abisaavate äriühingute finantsolukorrast või elujõulisuse hinnangust, võib ta nõuda Rumeenialt vajalike meetmete võtmist, et tugevdada või muuta asjaomaste abisaavate äriühingute restruktureerimismeetmeid. |
17. |
Kui jälgimisel ilmneb, et:
astub komisjon vajalikke samme, et nõuda asjaomastelt äriühingutelt käesolevate sätete ja A liite tingimusi rikkudes antud abi tagasimaksmist. Vajadusel rakendatakse protokolli artiklis 37 sätestatud kaitseklausleid või protokolli artiklit 39. |
5. PÕLLUMAJANDUS
A. PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID
31999 R 1493: nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
32003 R 1795: komisjoni määrus (EÜ) nr 1795/2003, 13.10.2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13). |
Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 lõigetest 1-3 võib Rumeenia tunnustada taasistutusõigusi, mis tulenevad 30 000 hektarilt viinamarjakasvatusalalt selliste hübriidsortide väljajuurimisest, mis ei tohi kuuluda viinamarjasortide liigitusse. Neid taasistutusõigusi võib kasutada ainult 31. detsembrini 2014 ja üksnes liigi Vitis vinifera sortide istutamiseks.
Nende viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks ei ole õigust saada määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 13 ettenähtud ühenduse toetust. Ümberkorraldus- ja üleminekukulude katmiseks võib aga anda siseriiklikku toetust. Selline toetus ei tohi ületada 75 % kõigist kuludest viinamarjaistanduse kohta.
B. VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
I. VETERINAARÕIGUSAKTID
32004 R 0852: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
32004 R 0813: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
a) |
Määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa II peatükis ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao II ja III peatükis, II jao II ja III peatükis ning V jao I peatükis sätestatud struktuurinõudeid ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2009 käesoleva lisa B liites loetletud Rumeenia ettevõtete suhtes, kui allpool kehtestatud tingimustest ei tulene teisiti. |
b) |
Niikaua kui punktis a nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult siseturule või kasutada edasiseks töötlemiseks Rumeenia ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga a, sõltumata turustamiskuupäevast. Nendel toodetel peab olema määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tervise- või tunnusmärk. Eelmist lõiku kohaldatakse samuti kõigi toodete suhtes, mis on pärit ühendatud lihatöötlemisettevõtetest, millest osa on hõlmatud punkti a sätetega. |
c) |
Käesoleva lisa B liites loetletud piimatöötlemisettevõtted võivad kuni 31. detsembrini 2009 võtta vastu toorpiimasaadetisi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetele või mida ei ole käideldud nende nõuete kohaselt, tingimusel et need tootjad, kellelt piim on tarnitud, on loetletud Rumeenia ametiasutuste poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjas. Rumeenia esitab komisjonile aastaaruanded nimetatud piimatootjate ja piimakogumissüsteemi ajakohastamise osas toimunud arengu kohta. |
d) |
Rumeenia tagab järkjärgulise ülemineku punktis a nimetatud struktuurinõuetele. Enne ühinemiskuupäeva esitab Rumeenia komisjonile pädevate siseriiklike veterinaarasutuste poolt heakskiidetud ajakohastamiskava iga punktis a sätestatud meetmega hõlmatud ja B liites loetletud ettevõtte kohta. Kava peab sisaldama punktis a osutatud nõuetega seotud kõigi puuduste loetelu ja nende kõrvaldamise kavandatud kuupäeva. Rumeenia esitab komisjonile aastaaruanded iga ettevõtte arengu kohta. Rumeenia tagab, et tegevust võivad jätkata ainult need ettevõtted, mis 31. detsembriks 2009 vastavad täielikult kõnealustele nõuetele. |
e) |
Komisjon võib määruse (EÜ) nr 178/2002 (10) artiklis 58 osutatud korras käesoleva lisa B liidet ajakohastada enne ühinemist ja kuni 31. detsembrini 2009 ning lisada loetellu üksikuid ettevõtteid või neid sealt välja jätta, arvestades olemasolevate puuduste kõrvaldamisel toimunud arengut ja järelevalveprotsessi tulemusi. Ülalmainitud üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks võib vastu võtta üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 58 osutatud korras. |
II. FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
31991 L 0414: nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
32004 L 0099: komisjoni direktiiv 2004/99/EÜ, 1.10.2004 (ELT L 309, 6.10.2004, lk 6). |
Erandina direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõikest 1 võib Rumeenia lükata edasi direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas nimetatud teabe esitamise Rumeenias praegu lubatud ja ainult Rumeenia territooriumil turustatavate taimekaitsevahendite kohta, mis sisaldavad vaseühendeid (sulfaati, oksükloriidi või hüdroksiidi), väävlit, atsetokloori, dimetoaati ja 2,4-D, tingimusel et need ühendid on sel hetkel loetletud nimetatud direktiivi I lisas. Eespool nimetatud tähtaegu võib edasi lükata hiljemalt kuni 31. detsembrini 2009, v.a 2,4-D osas, mille puhul võib tähtaega pikendada hiljemalt kuni 31. detsembrini 2008. Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse üksnes nende taotleja-ettevõtete suhtes, kes enne 1. jaanuari 2005 tegelikult alustasid nõutava teabe tootmist või kogumist.
6. TRANSPORDIPOLIITIKA
1. |
31993 R 3118: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93, 25. oktoober 1993, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid (EÜT L 279, 12.11.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31996 L 0053: nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 96/53/EÜ artikli 3 lõikest 1 võivad sõidukid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisas sätestatud gruppide 3.2.1, 3.4.1, 3.4.2 ja 3.5.1 piirväärtustele, kasutada kuni 31. detsembrini 2013 ainult Rumeenia teedevõrgu parandamata osi, kui need sõidukid vastavad teljemassi kohta kehtivatele Rumeenia piirnormidele. Alates ühinemiskuupäevast ei tohi direktiivi 96/53/EÜ nõuetele vastavatel sõidukitel piirata peamiste transiiditrasside kasutamist, mis on ette nähtud EÜ-Rumeenia veolepingu (11) 5. lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (12) I lisas; nimetatud trassid on loetletud allpool:
Rumeenia peab kinni oma allpool toodud kaardil esitatud teisejärgulise teedevõrgu parandamise ajakavast, mis on esitatud allpool olevas tabelis. Kõik infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul kasutatakse vahendeid ühenduse eelarvest, peavad tagama, et liiklussõlmed ehitataks või parandataks selliselt, et nende kandevõime oleks 11,5 tonni telje kohta. Vastavalt parandamise lõpuleviimisele avatakse järk-järgult Rumeenia teisejärguline teedevõrk rahvusvahelises liikluses osalevatele sõidukitele, mis vastavad direktiivi piirnormidele. Kui see on tehniliselt võimalik, lubatakse kogu üleminekuperioodi jooksul kasutada peale- ja mahalaadimiseks teisejärgulise teedevõrgu parandamata osi. Alates ühinemiskuupäevast võetakse kõigilt rahvusvahelises liikluses osalevatelt sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, Rumeenia teisejärgulise teedevõrgu kasutamise eest ajutist lisamaksu üksnes juhul, kui need ületavad riiklikku teljekoormuse piirmäära. Nimetatud sõidukitelt ei võeta Rumeenia teisejärgulise teedevõrgu kasutamise eest sellist ajutist lisamaksu, kui need ületavad sõiduki mõõtmete või täismassi kohta kehtivat riiklikku piirmäära. Lisaks sellele võetakse kõigilt rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustusega sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, vähemalt 25 % võrra madalamat maksu. Rahvusvahelises liikluses osalevatelt sõidukitelt, mis vastavad direktiivi piirnormidele, võetakse teisejärgulise teedevõrgu parandamata osade kasutamise eest ajutist lisamaksu mittediskrimineerival alusel. Maksukorraldus peab olema läbipaistev ning maksude tasumine ei tohi kasutaja jaoks kaasa tuua põhjendamatut halduskoormat ega viivitust ning maksude tasumine ei tohi põhjustada teljekoormuse piirmäärade süstemaatilist kontrollimist piiril. Teljekoormuse piirmäärade järgimine tuleb tagada mittediskrimineerivalt kogu territooriumil ja piirmäärasid tuleb kohaldada ka Rumeenias registreeritud sõidukite suhtes. Direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirnormidele vastavatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt tasutavad maksud ei tohi ületada allpool olevas tabelis esitatud maksumäärasid (2002. aasta andmed). Direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele vastavatelt õhkvedrustusega sõidukitelt tasutakse vähemalt 25 % võrra madalamat maksu. Direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirnormidele vastavatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt tasutava maksu maksimummäär (2002. aasta andmed)
Direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirnormidele vastavatele sõidukitele järk-järgult avatava teisejärgulise teedevõrgu parandamise ajakava
|
3. |
31999 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 1999/62/EÜ artikli 6 lõikest 1 ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2010 direktiivi I lisas sätestatud maksu miinimummäärasid sõidukite suhtes, mida kasutatakse vaid riigisisestel vedudel. Selle ajavahemiku jooksul peavad Rumeenias nimetatud sõidukite suhtes kohaldatavad maksumäärad jõudma järk-järgult direktiivi I lisas sätestatud maksu miinimummääradeni järgmise ajakava kohaselt:
|
7. MAKSUSTAMINE
1. |
31977 L 0388: nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Rumeenia säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kuni on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
2. |
31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Rumeenia kuni 31. detsembrini 2009 edasi lükata aktsiisi üldise alammäära kohaldamise kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega), tingimusel et selle aja jooksul kohandab Rumeenia järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga. Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (15) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele, mida võib Rumeeniast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi, tingimusel et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist. |
3. |
32003 L 0049: nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49); viimati muudetud aktiga:
Rumeenial on lubatud mitte kohaldada direktiivi 2003/49/EÜ artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2010. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %. |
4. |
32003 L 0096: nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51); viimati muudetud aktiga:
|
8. ENERGEETIKA
31968 L 0414: nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, 20. detsember 1968, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
31998 L 0093: nõukogu direktiiv 98/93/EÜ, 14.12.1998 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100). |
Erandina direktiivi 68/414/EMÜ artikli 1 lõikest 1 ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2011 naftatootevarude miinimumtaset. Rumeenia tagab, et tema naftatootevarude miinimumtase vastab iga artiklis 2 loetletud naftatootekategooria puhul vähemalt järgmise arvu päevade keskmisele sisetarbimisele, nagu see on määratletud artikli 1 lõikes 1:
— |
68,75 päeva 1. jaanuariks 2007; |
— |
73 päeva 31. detsembriks 2007; |
— |
77,25 päeva 31. detsembriks 2008; |
— |
81,5 päeva 31. detsembriks 2009; |
— |
85,45 päeva 31. detsembriks 2010; |
— |
90 päeva 31. detsembriks 2011. |
9. KESKKOND
A. ÕHU KVALITEET
31994 L 0063: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24); muudetud järgmise aktiga:
— |
32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
1. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 3 ja I lisast ei kohaldata terminalides olevaid hoidlaid käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
2. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 4 ja II lisast ei kohaldata terminalides olevate teisaldatavate mahutite laadimist ja tühjendamist käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
3. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 5 ei kohaldata terminalides olevaid teisaldatavaid mahuteid käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
4. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 6 ja III lisast ei kohaldata teenindusjaamades olevate hoidlate laadimist käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
B. JÄÄTMEHOOLDUS
1. |
31993 R 0259: nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31994 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
3. |
31999 L 0031: nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
4. |
32002 L 0096: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikest 5 ja artikli 7 lõikest 2 saavutab Rumeenia lahuskogumise koguse, mis on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid elaniku kohta aastas, taaskasutatava koguse ning taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine koguse 31. detsembriks 2008. |
C. VEE KVALITEET
1. |
31983 L 0513: nõukogu direktiiv 83/513/EMÜ, 26. september 1983, kaadmiumi heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 83/513/EMÜ artiklist 3 ja I lisast, direktiivi 84/156/EMÜ artiklist 3 ja I lisast, ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2009 vette väljutatavate kaadmiumi ja elavhõbeda heitkoguste piirväärtusi, millele on osutatud nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda väljutatavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) (24) artiklis 1, järgmiste tööstusrajatiste suhtes:
|
2. |
31984 L 0491: nõukogu direktiiv 84/491/EMÜ, 9. oktoober 1984, heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 84/491/EMÜ artiklist 3 ja I lisast ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2009 veekeskkonda lastava lindaani heitkoguste piirväärtusi, millele on osutatud nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda väljutatavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) (25) artiklis 1, järgmiste tööstusrajatiste suhtes:
|
3. |
31986 L 0280: nõukogu direktiiv 86/280/EMÜ, 12. juuni 1986, teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I loendis sisalduvate ohtlike ainete heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 86/280/EMÜ artiklist 3 ja II lisast ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2009 vette lastavate heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni, 1,2-dikloroetaani (EDC), trikloroetüleeni (TRI) ja triklorobenseeni (TCB) heitkoguste piirväärtusi, millele on osutatud nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) (25) artiklis 1, järgmiste tööstusrajatiste suhtes:
|
4. |
31991 L 0271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 91/271/EMÜ artiklitest 3 ja 4 ning artikli 5 lõikest 2 ei kohaldata asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Rumeenias täielikult kuni 31. detsembrini 2018 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:
Rumeenia tagab artikli 3 kohaste kogumissüsteemide arvu järkjärgulise suurenemise vastavalt järgmistele üldistele inimekvivalentide miinimummääradele:
Rumeenia tagab artikli 4 ja artikli 5 lõike 2 kohase reoveepuhastuse järkjärgulise suurenemise vastavalt järgmistele üldistele inimekvivalentide miinimummääradele:
|
5. |
31998 L 0083: nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, joogivee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 98/83/EÜ artikli 5 lõikest 2 ja artiklist 8 ning I lisa B ja C osast ei kohaldata Rumeenias täielikult järgmistele parameetritele kehtestatud väärtusi alltoodud tingimustel:
Rumeenia tagab direktiivi nõuete täitmise kooskõlas alljärgnevas tabelis toodud vahe-eesmärkidega: Paikkonnad, mis vastavad nõuetele 31. detsembriks 2006
Paikkonnad, mis vastavad nõuetele 2010 aasta lõpuks
Seda erandit ei kohaldata toiduainete töötlemiseks ettenähtud joogivee suhtes. |
D. TÖÖSTUSSAASTE JA RISKIDE MAANDAMINE
1. |
31996 L 0061: nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, 24. september 1996, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26); viimati muudetud aktiga:
Erandina direktiivi 96/61/EÜ artikli 5 lõikest 1 ei kohaldata olemasolevatele käitistele lubade andmist käsitlevaid nõudeid Rumeenias järgmiste käitiste suhtes kuni iga käitise jaoks määratud kuupäevani, kui on tegemist kohustusega järgida nimetatud käitiste käitamisel heitkoguste piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal vastavalt artikli 9 lõigetele 3 ja 4:
Neile käitistele antakse enne 30. oktoobrit 2007 välja täielikult kooskõlastatud load, mis sisaldavad individuaalset kohustuslikku ajakava täieliku vastavuse saavutamiseks. Need load tagavad 30. oktoobriks 2007 vastavuse direktiivi artiklis 3 sätestatud käitaja põhikohustusi reguleerivatele üldpõhimõtetele. |
2. |
32000 L 0076: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ, 4. detsember 2000, jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91). Erandina direktiivi 2000/76/EÜ artiklist 6, artikli 7 lõikest 1 ja artiklist 11 ei kohaldata heitkoguste piirväärtusi ja mõõtmisnõudeid Rumeenias 52 meditsiiniliste jäätmete põletusahju suhtes kuni 31. detsembrini 2007 ning 58 meditsiiniliste jäätmete põletusahju suhtes kuni 31. detsembrini 2008. Rumeenia annab komisjonile alates 30. märtsist 2007 iga aasta esimese trimestri lõpuks aru nõuetele mittevastavate ohtlike jäätmete termilise töötlemise käitiste sulgemisest ning eelneval aastal töödeldud meditsiiniliste jäätmete kogustest. |
3. |
32001 L 0080: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
(1) Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv 68/360/EMÜ liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33) ning see on tunnistatud kehtetuks alates 30. aprillist 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(2) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(3) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) Komisjoni teatise “Mitut valdkonda hõlmav raamprojekt regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele” (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8) C lisas määratletud tähenduses. Teatist on viimati muudetud ja see on avaldatud ELT C 263, 1.11.2003, lk 3.
(5) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9. Juhendit on viimati muudetud ja see on avaldatud EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5.
(6) Komisjoni teatise “Mitut valdkonda hõlmav raamprojekt regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele” (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8) C lisas määratletud tähenduses. Teatist on viimati muudetud ja see on avaldatud ELT C 263, 1.11.2003, lk 3.
(7) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9. Juhendit on viimati muudetud ja see on avaldatud EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5.
(8) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Lepingut on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/2003, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(9) Võimsuste vähendamine peab olema lõplik, nagu on määratletud komisjoni otsuses nr 3010/91/ESTÜ (EÜT L 286, 6.10.1991, lk 20).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).
(11) Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vaheline maanteetransiidileping kaupade veoks, 28. juuni 2001 (EÜT L 142, 31.5.2002, lk 75).
(12) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1).
(13) Parandatavad teed = teedelõigud, mida parandatakse võrdlusaasta jooksul. Parandustööd võivad alata võrdlusaastal või võivad olla alanud eelmistel aastatel.
(14) Liikluseks avatud teed = teedelõigud, mille parandamine on lõpule viidud või mis on võrdlusaastal liikluseks avatud.
(15) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(16) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(17) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.
(18) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.
(19) EÜT L 275, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(20) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(21) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(22) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ ja viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(23) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
(24) EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(25) EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
VII LISA A liide
Rumeenia terasetööstuse restruktureerimine (millele on osutatud VII lisa 4. peatüki B jaos)
I OSA
RUMEENIA TERASETÖÖSTUSE RESTRUKTUREERIMISPROGRAMMI ALUSEL RIIGIABI SAAVAD ÄRIÜHINGUD
— |
Ispat Sidex Galaţi |
— |
Siderurgica Hunedoara |
— |
COS Târgovişte |
— |
CS Reşiţa |
— |
IS Câmpia Turzii |
— |
Donasid (Siderca) Călăraşi |
II OSA
VÕIMSUSE MUUTMISE AJAKAVA JA KIRJELDUS (1)
|
Objekt |
Võimsuse muutus (tonnides) |
Tootmise lõpetamise kuupäev |
Lõpliku sulgemise kuupäev |
Siderurgica Hunedoara |
Valtstraat nr 1 |
–400 000 |
1995 |
1997 |
|
Valtstraat nr 3 |
–280 000 |
1998 |
2000 |
|
Kesksordimetall |
–480 000 |
1. kvartal 2008 |
2. kvartal 2008 |
IS Câmpia Turzii |
Valtstraat nr 1 |
–80 000 |
1995 |
1996 |
CS Reşiţa |
Peensordimetall |
–80 000 |
2000 |
2001 |
|
Rongirattad |
–40 000 |
1999 |
2000 |
|
Jämesordimetall |
–220 000 |
4. kvartal 2007 |
4. kvartal 2008 |
|
Kesk- ja erisordimetall |
–120 000 |
4. kvartal 2006 |
4. kvartal 2007 |
Donasid (Siderca) Călăraşi |
Kesksordimetall |
–350 000 |
1997 |
1999 |
|
Netovõimsuse muutus |
–2 050 000 |
|
|
III OSA
RESTRUKTUREERIMISE KRITEERIUMID
1. Elujõulisus
Võttes arvesse komisjoni kohaldatavaid raamatupidamisarvestuse erieeskirju, saavutab iga abisaav äriühing hiljemalt 31. detsembriks 2008 oma põhitegevusest saadava aastase brutokasumi alammäära (10 % käibest integreerimata terase-ettevõtete puhul ja 13,5 % käibest integreeritud terasetehaste puhul) ning omakapitali tasuvuse, mis on vähemalt 1,5 % käibest. Seda kontrollitakse sõltumatu hindamise käigus, mis korraldatakse ajavahemikus 2005—2009 igal aastal VII lisa 4. peatüki B jao lõikes 13 sätestatu kohaselt.
2. Tootlikkus
EL terasetööstuse tootlikkusega võrreldav üldine tootlikkus saavutatakse järk-järgult 31. detsembriks 2008. Seda kontrollitakse sõltumatu hindamise käigus, mis korraldatakse igal aastal ajavahemikul 2005—2009 VII lisa 4. peatüki B jao lõikes 13 sätestatu kohaselt.
3. Kulude vähendamine
Erilist tähelepanu pööratakse kulude vähendamisele kui ühele elujõulisuse põhielemendile. Kulude vähendamine toimub täielikult kooskõlas abisaava äriühingu äriplaaniga.
IV OSA
INFORMATSIOONI KÄSITLEVATE NÕUETE SOOVITUSLIK LOEND
1. Toodang ja turu mõju
— |
toorterase ning pool- ja valmistoodete kuutoodang tootekategooria ja tootevaliku järgi, |
— |
müüdud tooted, sealhulgas kogused, hinnad ja turud; jaotus tootevaliku järgi. |
2. Investeeringud
— |
andmed realiseeritud investeeringute kohta, |
— |
lõpuleviimise kuupäev, |
— |
investeerimiskulud, finantseerimisallikad ja kaasatud abi summa, |
— |
abi maksmise kuupäev, juhul kui abi saadakse. |
3. Tööjõu vähendamine
— |
kaotatud töökohtade arv ja töökohtade kaotamise aeg, |
— |
tööhõive areng abisaavates äriühingutes (eristades otsest ja kaudset tööhõivet), |
— |
tööhõive areng riigi terasesektoris. |
4. Võimsus (kogu Rumeenia terasesektori suhtes)
— |
MPP-des (MPP on maksimaalne võimalik aastatoodang, mis on saavutatav tavaliste töötingimuste juures) väljendatud tootmisvõimsuste sulgemise kuupäev või eeldatav kuupäev ning üksikasjade kirjeldus, |
— |
kõnesolevate seadmete demonteerimise (nagu see on määratletud komisjoni otsuses nr 3010/91/ESTÜ teabe kohta, mida teraseettevõtted peavad oma investeeringute kohta esitama) (2) kuupäev või eeldatav kuupäev ning andmed demonteerimise kohta, |
— |
uute võimsuste kasutuselevõtmise kuupäev või eeldatav kuupäev ning võimsuste kirjeldus, |
— |
toorterase ja valmistoodete koguvõimsuse areng Rumeenias kategooriate kaupa. |
5. Kulud
— |
kulude jaotus ning nende varasem ja tulevane areng, eelkõige tööjõukulude vähendamise, energiatarbimise, toorainekulude vähendamise, lisaseadmete ja välisteenuste vähendamise osas. |
6. Finantstulemused
— |
valitud kesksete finantsnäitajate areng, et tagada elujõulisuse suurenemine (finantstulemused ja -näitajad tuleb esitada nii, et need võimaldaksid võrdlust äriühingu finantsilise restruktureerimise plaaniga ja hõlmaksid komisjoni korraldatavat elujõulisustesti), |
— |
tasutud maksude ja tasude üksikasjad, sealhulgas teave tavapäraselt kohaldatavatest maksu- ja tollieeskirjadest mis tahes kõrvalekaldumise kohta, |
— |
finantseerimiskulude tase, |
— |
käesoleva protokolli tingimuste kohaselt juba saadud abi väljamaksmise üksikasjad ja ajakava, |
— |
võimalike uute laenude tingimused (olenemata allikast). |
7. Uue äriühingu või uute tehaste asutamine, millega kaasneb võimsuse suurenemine
— |
andmed iga era- või avaliku sektori osaleja kohta, |
— |
uue äriühingu või uute tehaste asutamise finantseerimisallikad, |
— |
era- ja avalikõiguslike aktsionäride osalemise tingimused, |
— |
uue äriühingu juhtimisstruktuur. |
8. Omandiõiguse muutumine.
(1) Võimsuse vähendamine on lõplik, nagu on määratletud komisjoni 15. oktoobri 1991. aasta otsuses nr 3010/91/ESTÜ (EÜT L 286, 16.10.1991, lk 20).
VII LISA B liide
VII lisa 5. peatüki B jao I alajaos osutatud liha- ja linnuliha töötlemisettevõtete
Lihatöötlemisettevõtted
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
1 |
5806/2000 |
Comb Agroind Curtici |
Str. Revoluţiei, nr.33, Curtici, jud. Arad |
2 |
5065/2000 |
S.C. RB Prod S.R.L. |
Str. Constituţiei, Arad, jud. Arad |
3 |
101/2000 |
S.C. Cominca S.A. |
Str. Octavian Goga, nr. 4, Oradea, jud. Bihor |
4 |
102/1999 |
S.C. Prodaliment S.A. |
Str. Republicii, nr. 101, Salonta, jud. Bihor |
5 |
115/1996 |
S.C. Ferm Com Prod S.R.L. |
Căldărăşti, jud. Buzău |
6 |
1446/2002 |
S.C. Izocon MC S.A. |
Cuza Vodă, jud. Călăraşi |
7 |
19/2002 |
S.C. Carnob S.R.L. |
Str. Lebedelor, nr. 1, Lumina, jud. Constanţa |
8 |
154/1999 |
S.C. Casalco S.A. |
Str. Jókai Mór, nr. 9-11, Sf. Gheorghe, jud. Covasna |
9 |
312/1999 |
S.C. Olas Prod S.R.L. |
Str. N. Romanescu, nr. 28, Craiova, jud. Dolj |
10 |
58/2001 |
S.C. Elan Trident S.R.L. |
Str. Rákóczi, Miercurea Ciuc, jud. Harghita |
11 |
143/1999 |
S.C. Lorialba Prest S.R.L. |
Str. Crişul Alb, nr. 1, Brad, jud. Hunedoara |
12 |
4585/2002 |
S.C. Agro Prod Com Dosa S.R.L. |
Str. Principală, nr. 79, Chibed, jud. Mureş |
13 |
2585/2000 |
S.C. Cazadela S.R.L. |
Str. Oltului, nr. 34, Reghin, jud. Mureş |
14 |
4048/2000 |
S.C. Coniflor S.R.L. |
Str. Petru Maior, Gurghiu, jud. Mureş |
15 |
422/1999 |
S.C. Prodprosper S.R.L. |
Str. Dumbravei, nr. 18, Dumbrava Roşie, jud. Neamţ |
16 |
549/1999 |
S.C. Tce 3 Brazi S.R.L. |
Zăneşti, jud. Neamţ |
17 |
24/2000 |
S.C. Spar S.R.L. |
Str. Gării, nr. 10, Potcoava, jud. Olt |
18 |
2076/2002 |
S.C. Simona S.R.L. |
Str. Popa Şapcă, nr. 105, Balş, jud. Olt |
19 |
86/2002 |
S.C. Universal S.R.L. |
Crişeni, jud. Sălaj |
20 |
5661/2002 |
S.C. Harald S.R.L. |
Str. Mânăstirea Humorului, nr. 76A, jud. Suceava |
21 |
6066/2002 |
S.C. Raitar S.R.L. |
Cornu Luncii, jud. Suceava |
22 |
5819/2002 |
S.C. Mara Alex S.R.L. |
Milişăuţi, jud. Suceava |
23 |
93/2003 |
S.C. Mara Prod Com S.R.L. |
Str. Abatorului, nr. 1 bis, Alexandria, jud. Teleorman |
24 |
1/2000 |
S.C. Diana S.R.L. |
Bujoreni, jud. Vâlcea |
25 |
6/1999 |
S.C. Diana Prod S.R.L. |
Vlădeşti, jud. Vâlcea |
Linnulihatöötlemisettevõtted
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
1 |
2951/2000 |
S.C. Agronutrisco Impex S.R.L. |
Str. Abatorului, nr. 2A, Mihăileşti, jud. Giurgiu |
2 |
3896/2002 |
S.C. Oprea Avicom S.R.L. |
Str. Dealul Viilor, nr. 5, Crăieşti, jud. Mureş |
Piimatöötlemisettevõtted
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
1 |
999/2000 |
S.C. Alba Lact S.A. |
Str. Muncii, nr. 4, Alba Iulia, jud. Alba |
2 |
5158/8.11.2002 |
S.C. Biolact Bihor S.R.L. |
Paleu, jud. Bihor |
3 |
2100/8.11.2001 |
S.C. Bendearcris S.R.L. |
Miceştii de Câmpie, nr. 202A, jud. Bistriţa-Năsăud |
4 |
2145/5.3.2002 |
S.C. Lech Lacto S.R.L. |
Lechinţa, nr. 387, jud. Bistriţa-Năsăud |
5 |
395/18.6.2001 |
S.C. Lacto Solomonescu S.R.L. |
Miron Costin, Vlăsineşti, jud. Botoşani |
6 |
115/1.2.2002 |
S.C. Comintex S.R.L. Darabani |
Darabani, jud. Botoşani |
7 |
A343827/ 30.8.2002 |
S.C. Prodlacta S.A. |
Str. Gării, nr. 403, Homorod, jud. Braşov |
8 |
258/10.4.2000 |
S.C. Binco Lact S.R.L. |
Săcele, jud. Constanţa |
9 |
12203/25.9.2003 |
S.C. Lacto Genimico S.R.L. |
Str. Căşăriei nr. 2A, Hârşova, jud. Constanţa |
10 |
2721/28.8.2001 |
S.C. Industrializarea Laptelui S.A. |
B-dul Independenţei, nr. 23, Târgovişte, jud. Dâmboviţa |
11 |
4136/10.6.2002 |
S.C. Galmopan S.A. |
B-dul G. Coşbuc, nr. 257, Galaţi, jud. Galaţi |
12 |
5/7.5.1999 |
S.C. Sandralact S.R.L. |
Şos. Bucureşti-Giurgiu, km. 23, jud. Giurgiu |
13 |
213/1996 |
S.C. Paulact S.R.L. |
Str. Principală, nr. 28, Sânpaul, jud. Harghita |
14 |
625/21.11.1996 |
S.C. Lactis S.R.L. |
Str. Beclean, nr. 31, Odorheiu Secuiesc, jud. Harghita |
15 |
913/17.3.2000 |
S.C. Lactex — Reghin S.R.L. |
Jabeniţa, nr. 33, jud. Mureş |
16 |
207/21.4.1999 |
S.C. Midatod S.R.L. |
Ibăneşti, nr. 273, jud. Mureş |
17 |
391/23.4.1999 |
S.C. Kubo Ice Cream Company S.R.L. |
Str. Dumbravei, nr. 5, Piatra Neamţ, jud. Neamţ |
18 |
1055/10.7.2000 |
S.C. Oltina S.A. |
Str. A. I. Cuza, nr. 152, Slatina, jud. Olt |
19 |
282/1999 |
S.C. Calion S.R.L. |
Str. Gheorghe Doja, nr. 39, Jibou, jud. Sălaj |
20 |
1562/27.12.1999 5750/23.5.2002 |
S.C. Bucovina S.A. Suceava |
Str. Humorului, nr.4, Suceava, jud. Suceava |
21 |
1085/26.5.1999 |
S.C. Bucovina S.A. Falticeni |
Str. Izvor, nr.5, Falticeni, jud. Suceava |
22 |
5614/20.4.2002 |
S.C. Coza Rux S.R.L. |
Str. Burdujeni, nr.11 A, Suceava, jud. Suceava |
23 |
1659/27.3.2003 |
S.C. Ecolact S.R.L. |
Milisauti, jud. Suceava |
24 |
1205/5.10.1999 |
S.C. Pro Putna S.R.L. |
Putna, jud. Suceava |
25 |
5325/13.2.2002 |
S.C. Cetina Prod Lact S.R.L. |
Neagra Sarului, Saru Dornei, jud. Suceava |
26 |
5245/6.11.2001 |
S.C. Simultan S.R.L. |
Ortisoara, jud. Timis |
27 |
2459/21.8.2002 |
S.C. Zan S.R.L. |
Str. Celulozei, nr. 5, Zarnesti, jud. Brasov |
VIII LISA
Maaelu areng (osutatud protokolli artiklis 34)
I JAGU
AJUTISTE MAAELU ARENGU LISAMEETMETE KOHALDAMINE BULGAARIA JA RUMEENIA SUHTES
A. Toetus restruktureerimisel olevatele elatustaludele
1) |
Restruktureerimisel olevate elatustalude toetamine aitab saavutada järgmisi eesmärke:
Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab “elatustalu” talumajapidamist, mis toodab eelkõige oma tarbeks, turustades samas osa oma toodangust. |
2) |
Et saada toetust, peab põllumajandustootja esitama äriplaani:
|
3) |
Punktis 2 osutatud äriplaani järgimist kontrollitakse kolme aasta pärast. Kui äriplaanis seatud vahe-eesmärke ei ole kolme aasta järel toimuva kontrollimise ajaks saavutatud, lõpetatakse edasise toetuse andmine, kuid eelnevalt saadud toetust tagasi ei nõuta. |
4) |
Toetust makstakse igal aastal kindlasummalise maksena I jaotise alajaotises G toodud maksimaalse lubatud summa ulatuses, kuid mitte kauem kui viis aastat. |
B. Tootjarühmad
1) |
Kindlasummalist toetust antakse selliste tootjarühmade asutamise ja haldustegevuse hõlbustamiseks, kelle eesmärk on:
|
2) |
Toetust antakse ainult sellistele tootjarühmadele, keda Bulgaaria või Rumeenia pädevad asutused on ühinemiskuupäeva ja 31. detsembri 2009 vahelisel ajal ametlikult tunnustanud kas oma siseriikliku või ühenduse õiguse alusel. |
3) |
Toetust antakse aastamaksetena esimese viie aasta jooksul pärast tootjarühma tunnustamist. See arvutatakse tootjarühma turustatud aastatoodangu alusel ning see ei tohi olla suurem kui:
Ühelgi juhul ei ületa toetus I jaotise alajaotises G sätestatud lubatud maksimumsummasid. |
C. Leader + tüüpi meetmed
1) |
Toetust võib anda meetmetele, mis on suunatud maakogukondade ettevalmistamiseks kohalike maaelu arengu strateegiate koostamiseks ja rakendamiseks. Nende meetmete hulka kuuluvad eelkõige:
|
2) |
Toetust võib anda selliste territoriaalset maaelu arendamist käsitlevate integreeritud pilootstrateegiate vastuvõtmiseks, mille kohalikud tegevusgrupid on koostanud kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud liikmesriikidele edastatud komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teatise (maaelu arengut käsitleva ühenduse algatuse jaoks (Leader+) suuniste kehtestamise kohta) (1) punktides 12, 14 ja 36. Toetuse andmine on piiratud piirkondadega, kus on juba piisav haldussuutlikkus ja kohaliku maaelu arendamise laadsete lähenemisviiside kogemus. |
3) |
Punktis 2 osutatud kohalikud tegevusgrupid võivad osaleda piirkondade- ja riikidevahelises koostöös vastavalt põhimõtetele, mis on ette nähtud punktis 2 osutatud komisjoni teatise punktides 15—18. |
4) |
Bulgaariale ja Rumeeniale ning kohalikele tegevusgruppidele võimaldatakse juurdepääs punktis 2 osutatud komisjoni teatise punktis 23 nimetatud maapiirkondade vaatluskeskusele. |
D. Talumajapidamiste nõuande- ja teabeleviteenused
Toetust antakse talumajapidamiste nõuande- ja teabeleviteenuste osutamiseks.
E. Täiendavad otsetoetused
1) |
Toetust võib anda põllumajandustootjatele, kellel on õigus taotleda täiendavat riiklikku otsetoetust või abi määruse (EÜ) nr 1782/2003 (2) artikli 143c alusel. |
2) |
Põllumajandustootjale aastate 2007, 2008 ja 2009 kohta antav toetus ei tohi olla suurem kui erinevus alljärgnevate punktide vahel:
|
3) |
Ühenduse panus käesoleva alajaotise E alusel Bulgaarias või Rumeenias aastate 2007, 2008 ja 2009 kohta antavas toetuses ei ületa 20 % tema vastavast aastaeraldisest. Bulgaaria või Rumeenia võivad otsustada selle 20 %-lise aastamäära asendada järgmiste määradega: 2007. aasta kohta 25 %, 2008. aasta kohta 20 % ja 2009. aasta kohta 15 %. |
4) |
Käesoleva alajaotise E alusel põllumajandustootjale antud toetust käsitletakse täiendava riikliku otsetoetuse või abina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143c lõikes 2a osutatud maksimumtasemete kohaldamisel. |
F. Tehniline abi
1) |
Toetust võib anda programmi ettevalmistamis-, järelevalve-, hindamis- ja kontrollimeetmeteks, mis on vajalikud maaelu arengu programmdokumentide rakendamiseks. |
2) |
Punktis 1 nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:
|
G. Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatavate ajutiste maaelu arengu lisameetmetega seotud summade tabel
Meede |
EUR |
|
Elatustalud |
1 000 |
Talumajapidamise kohta aastas |
Tootjarühmad |
100 000 |
Esimesel aastal |
|
100 000 |
Teisel aastal |
|
80 000 |
Kolmandal aastal |
|
60 000 |
Neljandal aastal |
|
50 000 |
Viiendal aastal |
II JAGU
ERISÄTTED BULGAARIA JA RUMEENIA SUHTES KOHALDATAVATE INVESTEERINGUTOETUSTE KOHTA
1) |
Investeeringutoetust ühinemiskuupäeval jõus olevate maaelu arengut käsitlevate määruste alusel antakse talumajapidamistele, mille majanduslikku elujõulisust saab investeeringu realiseerimise lõpus näidata. |
2) |
Toetuse kogusumma protsendina talumajapidamistesse tehtavate lubatavate investeeringute summast võib olla kuni 50 % ning ebasoodsamates piirkondades kuni 60 % või nii mitu protsenti, nagu on määratletud ühinemiskuupäeval jõus olevas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui investeeringuid teevad ühinemise kuupäeval kehtivas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses määratletud noored põllumajandustootjad, võib toetuse ülempiiriks olla 55 % ning ebasoodsamates piirkondades 65 % või nii mitu protsenti, nagu on määratletud ühinemiskuupäeval jõus olevas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
3) |
Ühinemiskuupäeval jõus oleva asjakohase maaelu arengut käsitleva määruse alusel põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamiseks tehtavate investeeringute toetust antakse ettevõtetele, millele on antud keskkonna, hügieenitingimuste ja looma heaolu miinimumnõuete täitmiseks pärast ühinemist üleminekuperiood. Sellisel juhul täidab ettevõte asjakohased nõuded kindlaksmääratud üleminekuperioodi või investeeringuperioodi lõpuks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
III JAGU
ENNETÄHTAEGSELT PENSIONILE JÄÄMISE TOETUST KÄSITLEVATE ERISÄTETE KOHALDAMINE BULGAARIA SUHTES
1) |
Bulgaaria põllumajandustootjad, kellele on eraldatud piimakvoot, on kõlblikud saama ennetähtaegselt pensionile jäämise toetust, tingimusel et nad on talumajapidamise üleandmise ajal alla 70aastased. |
2) |
Toetuse suurus sõltub ühinemiskuupäeval jõus olevas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses kehtestatud maksimumsummadest ning see arvutatakse piimakvoodi suuruse ja talumajapidamise kogu põllumajandustegevuse alusel. |
3) |
Talumajapidamise üleandjale eraldatud piimakvoodid suunatakse tagasi riiklikku piimakvoodi reservi ilma täiendava hüvitise maksmiseta. |
IV JAGU
RAHANDUSALASTE ERISÄTETE KOHALDAMINE BULGAARIA JA RUMEENIA SUHTES AASTATEL 2007—2013
1) |
Ajavahemiku 2007—2013 programmide raames kõikide maaelu arengu meetmete jaoks Bulgaarias ja Rumeenias antavat ühenduse abi rakendatakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (3) artiklites 31 ja 32 sätestatud põhimõtete alusel. |
2) |
Eesmärgiga 1 hõlmatud valdkondades võib ühenduse rahaline toetus ulatuda kuni 85 %ni põllumajanduse keskkonnapoliitika ja looma heaolu meetmete puhul ja 80 %ni muude meetmete puhul või ühinemise kuupäeval kehtivas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses määratletud protsendimäärani, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
(1) EÜT L 139, 18.5.2000, lk 5.
(2) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1). Määrust on kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1) ning viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).
(3) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
IX LISA
Rumeenia poolt ühinemisläbirääkimiste lõpetamisel 14. detsembril 2004 võetud erikohustused ja heakskiidetud nõuded(osutatud protokolli artiklis 39)
I. Seoses artikli 39 lõikega 2
1) |
Rakendada edasise viivituseta Schengeni tegevuskava, mis on avaldatud M.Of., p. I, nr. 129 bis/10.II.2005 ning mida on muudetud kooskõlas acquis'ga ja vastavalt kokkulepitud tähtaegadele. |
2) |
Tagada kõrgetasemeline kontroll ja seire liidu tulevastel välispiiridel, kiirendada märgatavalt rohelise piiri, sinise piiri ning piiripunktide seadmete ja infrastruktuuri kaasajastamisele suunatud jõupingutusi ning veelgi tõhustada operatiivse riskianalüüsi läbiviimist. See peab kajastuma ühesainsas mitmeaastases investeerimiskavas, mis tuleb esitada hiljemalt märtsis 2005 ning mis peab võimaldama liidul mõõta ühe aasta jooksul toimunud arengut kuni Rumeenia suhtes võetakse vastu protokolli artikli 4 lõikes 2 osutatud otsus. Lisaks sellele peab Rumeenia tunduvalt kiirendama 4 438 piiripolitseiniku ning piiripolitsei ametniku töölevõtmise plaani täitmist ning tagama eelkõige selle, et tema piiridel Ukraina ja Moldovaga ning piki Musta mere rannikut kulgeval piiril oleks ettenähtud piiritöötajate arv võimalikult 100 % lähedane juba ühinemisel. Samuti peab Rumeenia rakendama kõiki vajalikke meetmeid tõhusaks ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks, tugevdades sealhulgas koostööd kolmandate riikidega. |
3) |
Välja töötada ja ellu rakendada kohtusüsteemi reformi ajakohastatud ja integreeritud tegevuskava ja strateegia, mis hõlmavad 30. septembril 2004 jõustunud kohtute seaduse, kohtuniku staatuse seaduse ja kohtunike järelevalve nõukogu seaduse põhilisi rakendusmeetmeid. Mõlemad ajakohastatud dokumendid tuleb liidule esitada hiljemalt märtsis 2005; tuleb tagada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid tegevuskava rakendamiseks ning seda tuleb viivitamata vastavalt ettenähtud ajakavale rakendada. Samuti peab Rumeenia märtsiks 2005 tõendama uue süsteemi täielikku töökindlust mis tahes kohtuasjade puhul. |
4) |
Märgatavalt tõhustada korruptsiooni vastast võitlust, eriti kõrgete ametnike korruptsiooni vastast võitlust, tagades korruptsioonivastaste õigusaktide täpse jõustamise, Riikliku Korruptsioonijuhtumitega Tegeleva Prokuratuuri (NAPO) tegeliku sõltumatuse ning esitades igal aastal alates novembrist 2005 veenvaid andmeid NAPO tegevuse kohta kõrgete ametnike korruptsiooni vastase võitluse valdkonnas. NAPOle tuleb anda personal, rahalised ja koolitusvahendid ning varustus, mida ta oma üliolulise ülesande täitmisel vajab. |
5) |
Viia läbi sõltumatu audit praeguse riikliku korruptsioonivastase strateegia tulemuste ja mõju kohta; võtta nimetatud auditi järeldusi ja soovitusi arvesse uue mitmeaastase korruptsioonivastase strateegia koostamisel, mis peab olema ühtne põhjalik dokument ning mis tuleb esitada koos sellele lisatud selgelt määratletud eesmärkide ja saavutatavate tulemuste tegevuskavaga ning asjakohaste eelarvesätetega hiljemalt märtsiks 2005; strateegia ja tegevuskava rakendamise üle teostab järelevalvet üks olemasolev selgelt määratletud sõltumatu asutus; strateegia peab sisaldama eesmärki vaadata 2005. aasta lõpuks läbi liiga pikk kriminaalmenetlus, tagamaks kiire ja läbipaistev tegelemine korruptsioonijuhtudega, et kindlustada hoiatava mõjuga piisavad sanktsioonid; lõpetuseks peab see sisaldama meetmeid, et ülesannete kattumise vältimiseks vähendada 2005. aasta lõpuks märgatavalt nende asutuste arvu, kelle kõigi pädevuses on korruptsiooni ennetamine või korruptsioonijuhtude uurimine. |
6) |
Tagada märtsiks 2005 selge õiguslik raamistik, mis reguleeriks gendarmerie ja politsei vastavaid ülesandeid ning nende vahelist koostööd, sealhulgas ulatuses, milles see on seotud vastavate õigusaktide rakendamisega, ning töötada 2005. aasta keskpaigaks mõlema institutsiooni jaoks välja selge töölevõtmise kava, et saavutada ühinemiskuupäevaks märgatavaid edusamme politsei 7 000 vaba töökoha ja gendarmerie18 000 vaba töökoha täitmiseks, ja rakendada seda. |
7) |
Töötada välja ja rakendada terviklik mitmeaastane kuritegevuse vastane strateegia, mis hõlmab konkreetseid meetmeid, et vähendada Rumeenia mainet inimkaubanduse ohvrite päritolu-, transiidi- ja sihtriigina, ning esitada igal aastal alates märtsist 2005 usaldusväärseid statistilisi andmeid selle kohta, kuidas vastava kuritegeliku nähtuse vastu võideldakse. |
II. Seoses artikli 39 lõikega 3
8) |
Tagada mis tahes potentsiaalse riigiabi tõhus kontroll konkurentsinõukogu poolt, sealhulgas kontroll seoses riigiabiga, mida antakse riigieelarvesse maksu või sotsiaalvaldkonnas tehtavate maksete või energiavarustusega seotud maksete edasilükkamise kujul. |
9) |
Tugevdada viivitamata riigiabi reguleerivate õigusaktide rakendamist ja tagada seejärel õigusaktide rahuldav rakendamine nii konkurentsiõiguse kui riigiabi valdkonnas. |
10) |
Esitada komisjonile 2004. aasta detsembri keskpaigaks terasetööstuse muudetud restruktureerimiskava (sealhulgas riiklik ümberkorraldamisprogramm ja individuaalsed äriplaanid) vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu (1) ESTÜ tooteid käsitlevas protokollis nr 2 ning käesoleva protokolli VII lisa 4. peatüki B jaos. Pidada täielikult kinni kohustusest mitte anda või maksta riigiabi terasetehastele, mille suhtes kehtib 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 riiklik ümberkorraldamisstrateegia, ning täita täies ulatuses riigiabi summasid ja võimsuse vähendamist käsitlevaid tingimusi, mis otsustatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu ESTÜ tooteid käsitleva protokolli nr 2 alusel. |
11) |
Jätkata konkurentsinõukogu varustamist piisavate rahaliste vahendite ning piisava ja asjakohase kvalifikatsiooniga inimressurssidega. |
(1) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Lepingut on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/2003, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/203 |
AKT
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta
Vastavalt ühinemislepingu artiklile 2 kohaldatakse käesolevat akti juhul, kui Euroopa põhiseaduse leping ei ole 1. jaanuariks 2007 jõustunud ning kuni Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumise kuupäevani.
ESIMENE OSA
PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Käesolevas aktis:
— |
“aluslepingud” on
|
— |
“praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; |
— |
“liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud EL lepinguga; |
— |
“ühendus” on vastavalt asjaoludele üks ühendus või mõlemad ühendused, millele on osutatud esimeses taandes; |
— |
“uued liikmesriigid” on Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia; |
— |
“institutsioonid” on asutamislepingutega asutatud institutsioonid. |
Artikkel 2
Alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.
Artikkel 3
1. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.
2. Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastuvõetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad ühendust või liitu, on Bulgaaria ja Rumeenia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid; vastavalt sellele järgivad uued liikmesriigid kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtavad nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.
3. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 4 osutatud otsustes.
4. Nõukogu teeb komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt lõikes 3 osutatud konventsioonides ja protokollides kõik ühinemise tõttu nõutavad kohandused ja avaldab kohandatud teksti Euroopa Liidu Teatajas.
5. Lõikes 3 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustuvad Bulgaaria ja Rumeenia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.
6. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I lisa selliste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on allakirjutatud enne ühinemiskuupäeva.
Artikkel 4
1. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi “Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nimetatud riikides alates ühinemiskuupäevast.
2. Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' sätted ning Schengeni acquis'l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse kummaski nimetatud riigis üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis' kõigi osade rakendamise tingimused täidetud.
Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, mille suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning selle liikmesriigi valitsuse esindaja, mille suhtes nimetatud sätted jõustatakse. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis' sätteid ja Schengeni acquis'l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.
Artikkel 5
Alates ühinemiskuupäevast osalevad Bulgaaria ja Rumeenia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses.
Artikkel 6
1. Lepingud või konventsioonid, mille ühendus on sõlminud või mis on sõlmitud EL lepingu artikli 24 või 38 kohaselt ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.
2. Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingute ja konventsioonidega, mille praegused liikmesriigid ja ühendus on ühiselt sõlminud või alla kirjutanud.
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine lepingute ja konventsioonidega, mille ühendus ja praegused liikmesriigid on ühiselt sõlminud teatavate kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega või mille nad on alla kirjutanud, toimub sellistele lepingutele või konventsioonidele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriikide nimel peab nende protokollide üle läbirääkimisi komisjon vastavalt läbirääkimisdirektiividele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.
See menetlus ei mõjuta ühenduse pädevust ega volituste jagamist ühenduse ja liikmesriikide vahel, mis on seotud selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.
3. Lõikes 2 osutatud lepingute ja konventsioonidega ühinemisel tekivad Bulgaarial ja Rumeenial nende lepingute ja konventsioonide alusel samasugused õigused ja kohustused nagu praegustel liikmesriikidel.
4. Ühinemiskuupäevast kuni lõikes 2 osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia lepinguid ja konventsioone, mille on praegused liikmesriigid ja ühendus ühiselt sõlminud enne ühinemist, välja arvatud Šveitsiga isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping. Seda kohustust kohaldatakse ka nende lepingute ja konventsioonide suhtes, mille ajutises kohaldamises liit ja praegused liikmesriigid on kokku leppinud.
Kuni lõikes 2 osutatud protokollide jõustumiseni võtavad ühendus ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.
5. Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (1) mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal.
6. Bulgaaria ja Rumeenia kohustuvad käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (2) vastavalt selle lepingu artiklile 128.
7. Alates ühinemiskuupäevast kohaldavad Bulgaaria ja Rumeenia ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.
Ühenduse poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega. Sellega seoses võib ühendus pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi eespool mainitud kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muutmise üle.
Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb ühendus vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ühendusega.
8. Ühenduse poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Bulgaariasse ja Rumeeniasse viimastel aastatel toimunud terasetoodete impordi põhjal.
Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.
Kui kahepoolsete lepingute ja kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.
9. Enne ühinemist Bulgaaria ja Rumeenia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab ühendus.
Nendest lepingutest tulenevad Bulgaaria ja Rumeenia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.
Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.
10. Alates ühinemiskuupäevast taganevad Bulgaaria ja Rumeenia kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, kaasa arvatud Kesk-Euroopa vabakaubandusleping.
Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Bulgaaria ja Rumeenia või mõlemad nimetatud riigid ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astuvad Bulgaaria ja Rumeenia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Bulgaarial ja Rumeenial on raskusi enne ühinemiskuupäeva ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta lepingust vastavalt selle tingimustele.
11. Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud lepingute ja konventsioonide rakendamiseks.
12. Vajaduse korral võtavad Bulgaaria ja Rumeenia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka ühendus või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende ühinemisest liiduga.
Ühinemiskuupäeval või võimalikult kiiresti pärast seda taganevad nad eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astuvad välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka ühendus, välja arvatud juhul, kui nende liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.
Artikkel 7
1. Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.
2. Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.
3. Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine muul viisil kui üleminekumeetmena, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.
Artikkel 8
Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.
TEINE OSA
LEPINGUTE MUUTMINE
I JAOTIS
INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 9
1. EÜ asutamislepingu artikli 189 ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teine lõik asendatakse järgmisega:
“Euroopa Parlamendi liikmete arv ei või olla suurem kui 736.”
2. EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asendatakse esimene lõik 2009—2014 kestva ametiaja algusest jõustuva järgmise tekstiga:
“2. |
Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv on järgmine:
|
Artikkel 10
1. EÜ asutamislepingu artikli 205 lõige 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõige 2 asendatakse järgmisega:
“2. |
Kui nõukogu otsuseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse tema liikmete hääli järgmiselt:
Kui käesoleva lepingu alusel teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, on selle vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud liikmete enamuse poolt. Muudel juhtudel on nõukogu otsuste vastuvõtmiseks nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt.” |
2. EL lepingu artikli 23 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
“Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.”
3. EL lepingu artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:
“3. |
Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 255 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.” |
Artikkel 11
1. EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:
“Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi neliteist ja kolmteist kohtunikku.”
2. EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 48
Esimese astme kohus koosneb kahekümne seitsmest kohtunikust.”
Artikkel 12
EÜ asutamislepingu artikli 258 teine lõik ja Euratomi asutamislepingu artikli 166 teine lõik Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:
“Komitee liikmete arv on järgmine:
Belgia |
12 |
Bulgaaria |
12 |
Tšehhi Vabariik |
12 |
Taani |
9 |
Saksamaa |
24 |
Eesti |
7 |
Kreeka |
12 |
Hispaania |
21 |
Prantsusmaa |
24 |
Iirimaa |
9 |
Itaalia |
24 |
Küpros |
6 |
Läti |
7 |
Leedu |
9 |
Luksemburg |
6 |
Ungari |
12 |
Malta |
5 |
Madalmaad |
12 |
Austria |
12 |
Poola |
21 |
Portugal |
12 |
Rumeenia |
15 |
Sloveenia |
7 |
Slovakkia |
9 |
Soome |
9 |
Rootsi |
12 |
Ühendkuningriik |
24.” |
Artikkel 13
EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik regioonide komitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:
“Komitee liikmete arv on järgmine:
Belgia |
12 |
Bulgaaria |
12 |
Tšehhi Vabariik |
12 |
Taani |
9 |
Saksamaa |
24 |
Eesti |
7 |
Kreeka |
12 |
Hispaania |
21 |
Prantsusmaa |
24 |
Iirimaa |
9 |
Itaalia |
24 |
Küpros |
6 |
Läti |
7 |
Leedu |
9 |
Luksemburg |
6 |
Ungari |
12 |
Malta |
5 |
Madalmaad |
12 |
Austria |
12 |
Poola |
21 |
Portugal |
12 |
Rumeenia |
15 |
Sloveenia |
7 |
Slovakkia |
9 |
Soome |
9 |
Rootsi |
12 |
Ühendkuningriik |
24.” |
Artikkel 14
EÜ asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklis 3 lisatakse Belgiat ja Tšehhi Vabariiki käsitlevate kannete vahele järgmine kanne:
ning Portugali ja Sloveeniat käsitlevate kannete vahele lisatakse:
|
2. |
Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus :
|
3. |
Artikli 11 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:
|
Artikkel 15
Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:
“2. |
Komitee koosneb neljakümne ühest liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.” |
II JAOTIS
MUUD MUUDATUSED
Artikkel 16
EÜ asutamislepingu artikli 57 lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:
“Bulgaaria, Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1999.”
Artikkel 17
EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. |
Käesolevat lepingut kohaldatakse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Läti Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Rumeenia, Saksamaa Liitvabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Soome Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi ning Ungari Vabariigi suhtes.” |
Artikkel 18
1. EÜ asutamislepingu artikli 314 teine lõik asendatakse järgmisega:
“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, inglise-, iiri-, kreeka-, leedu- läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”
2. Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:
“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, inglise-, iiri-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”
3. EL lepingu artikli 53 teine lõik asendatakse järgmisega:
“Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelsed tekstid autentsed.”
KOLMAS OSA
ALALISED SÄTTED
I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE POOLT VASTUVÕETUD AKTIDE KOHANDAMINE
Artikkel 19
Käesoleva akti III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.
Artikkel 20
Käesoleva akti IV lisas loetletud aktide kohandused, mille tingib ühinemine, tehakse kooskõlas selles lisas sätestatud suunistega.
II JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 21
Käesoleva akti V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 22
Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad ühenduse eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.
NELJAS OSA
AJUTISED SÄTTED
I JAOTIS
ÜLEMINEKUMEETMED
Artikkel 23
Käesoleva akti VI ja VII lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes vastavalt neis lisades sätestatud tingimustele.
II JAOTIS
INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 24
1. Erandina EÜ asutamislepingu artikli 189 teises lõigus ja Euratomi asutamislepingu artikli 107 teises lõigus sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalsest arvust, suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu, võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist nii, et ajavahemikul alates ühinemiskuupäevast kuni Euroopa Parlamendi volituste kehtimisaja 2009—2014 alguseni on nendest riikidest pärit liikmete arv järgmine:
Bulgaaria |
18 |
Rumeenia |
35. |
2. Enne 31. detsembrit 2007 korraldavad mõlemad Bulgaaria ja Rumeenia otsesed ja üldised valimised, kus vastavalt aktile Euroopa Parlamendi liikmete otsese ja üldise valimise kohta (4) valitakse lõikes 1 ettenähtud arv selle riigi liikmeid Euroopa Parlamenti.
3. Kui valimised toimuvad pärast ühinemiskuupäeva, määravad Bulgaaria ja Rumeenia parlamendid erandina EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikest 1 ja Euratomi asutamislepingu artikli 108 lõikest 1 enda liikmete hulgast vastavalt kummaski riigis kehtestatud korrale Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed ajavahemikuks, mis algab ühinemisest ja kestab seni, kuni mõlemad lõikes 2 osutatud valimised on aset leidnud.
III JAOTIS
RAHANDUSSÄTTED
Artikkel 25
1. Alates ühinemiskuupäevast maksavad Bulgaaria ja Rumeenia järgmised summad, mis vastavad nende poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis. (5)
Bulgaaria |
EUR 14 800 000 |
Rumeenia |
EUR 42 300 000. |
Need sissemaksed tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 31. mai 2007, 31. mai 2008, 31. mai 2009, 30. november 2009, 31. mai 2010, 30. november 2010, 31. mai 2011 ja 30. november 2011.
2. Bulgaaria ja Rumeenia teevad reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt panga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemaksed kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on näidatud lõikes 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmised protsendimäärad: (5)
Bulgaaria |
0,181 % |
Rumeenia |
0,517 %. |
3. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kapitali ja maksed maksavad Bulgaaria ja Rumeenia eurodes, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.
Artikkel 26
1. Bulgaaria ja Rumeenia maksavad söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemisega kaasnevate finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmised summad:
(miljonit eurot, jooksvates hindades) |
|
Bulgaaria |
11,95 |
Rumeenia |
29,88. |
2. Sissemaksed söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2009. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:
2009: |
15 % |
2010: |
20 % |
2011: |
30 % |
2012: |
35 %. |
Artikkel 27
1. Pakkumisi, lepingute sõlmimisi, rakendamist ja väljamakseid ühinemiseelse abi raames Phare programmi, (7) Phare piiriülese koostöö programmi (8) alusel ning abi raames artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel korraldavad alates ühinemiskuupäevast Bulgaaria ja Rumeenia rakendusasutused.
Komisjon loobub eelkontrollist pakkumise ja lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on läbi viinud akrediteerimismenetluse ja laiendatud detsentraliseeritud rakendamissüsteem (EDIS) on saanud positiivse hinnangu vastavalt kriteeriumidele ja tingimustele, mis on ette nähtud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1266/1999 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise ja määruse (EMÜ) nr 3906/89 muutmise kohta) (9) lisas ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) artiklis 164.
Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama ühinemiseelset abi.
Kui aga komisjoni otsus eelkontrollist loobuda tehakse pärast ühinemiskuupäeva Bulgaaria või Rumeenia ametiasutustest sõltumatutel põhjustel, võib komisjon erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel aktsepteerida ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse tegemise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepinguid kui kõlblikke saama ühinemiseelset abi ning nõustuda ühinemiseelse abi jätkamisega piiratud aja jooksul pakkumise ja lepingute sõlmimise üle toimuva komisjoni eelkontrolli all.
2. Enne ühinemist lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite alusel võetud ja pärast ühinemist artiklis 31 osutatud üleminekutoetuse alusel võetud finantskohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleerivad jätkuvalt ühinemiseelse rahastamisvahendi eeskirjad ja õigusaktid ning need kaetakse vastavast eelarvepeatükist kuni asjaomaste programmide ja projektide sulgemiseni. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele ühenduse direktiividele.
3. Viimane programmide koostamine lõikes 1 osutatud ühinemiseelseks abiks toimub viimasel ühinemiseelsel aastal. Lepingud nende programmide alusel võetavate meetmete kohta tuleb sõlmida kahe järgneva aasta jooksul. Lepingute sõlmimise tähtaega ei pikendata. Erandkorras ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lepingute täitmiseks anda piiratud tähtajapikendusi.
Olenemata sellest võib lõikes 4 määratletud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid fonde siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid fonde siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.
4. Et tagada lõikes 1 osutatud ühinemiseelsete rahastamisvahendite ning ISPA programmi (11) vajalik järkjärguline kaotamine, võib komisjon võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohase personaliarvu säilitamine Bulgaarias ja Rumeenias kuni üheksateistkümne ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse nimetatud riikides pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, erandkorras samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldas enne ühinemist komisjon vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (12) Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa ühenduste üldeelarve realt “Uutele liikmesriikidele ühinemiseelse abi andmise järkjärguline lõpetamine” või laienemist käsitlevatelt samaväärsetelt eelarveridadelt, mis kuuluvad asjakohasesse poliitikavaldkonda.
Artikkel 28
1. Meetmed, mille kohta on ühinemiskuupäevaks määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) alusel tehtud abi käsitlev otsus ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (13) alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Summad, mida ei ole selliste meetmete rakendamiseks veel ette nähtud, tuleb siduda ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel ja suunata Euroopa ühenduste üldeelarve peatükki, mis vastab nimetatud määrusele. Kui lõigetest 2—5 ei tulene teisiti, kohaldatakse nende meetmete suhtes nimetatud määruse alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.
2. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 165 sätteid siiski ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmega seotud hankemenetlus, mille kohta ei ole veel ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, peab olema vastavuses asutamislepingute sätetega, nende alusel vastuvõetud õigusaktidega ja ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist käsitleva poliitikaga.
3. Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ja seejärel sel ajal kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse kohaselt.
4. Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel.
5. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada lubada lõikes 1 osutatud meetmete puhul teatud erandeid ühinemiskuupäeval kehtiva ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse alusel kohaldatavatest eeskirjadest.
Artikkel 29
Kui SAPARDi (14) programmi alusel võetud põllumajandusmaa metsastamise, tootjarühmade asutamise või põllumajanduse keskkonnakaitse kavade toetamisega seotud mitmeaastaste kulukohustuste periood ületab SAPARDi programmi alusel lubatud maksete lõpptähtaega, kaetakse täitmata jäänud kulukohustused 2007.—2013. aasta maaelu arengu programmist. Kui selleks on vaja spetsiaalseid üleminekumeetmeid, võetakse need vastu nõukogu 21 juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, (15) artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.
Artikkel 30
1. Olles enne 2003. aastat vastavalt endale võetud kohustustele lõplikult sulgenud Kozloduy tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori nende tegevuse lõpetamiseks, kohustub Bulgaaria 2006. aastal lõplikult sulgema nimetatud elektrijaama kolmanda ja neljanda reaktori nende tegevuse lõpetamiseks.
2. Ajavahemikul 2007—2009 annab ühendus Bulgaariale rahalist abi, et toetada tema püüdlusi Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamisel ning nimetatud reaktorite sulgemise ja tegevuse lõpetamise tagajärgedega tegelemisel.
Abi hõlmab muu hulgas järgmist: Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamist toetavad meetmed, ühenduse acquis'le vastavad keskkonnakaitsealased ajakohastamise meetmed; meetmed traditsioonilise energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimiseks Bulgaarias; meetmed energiatõhususe parandamiseks, taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks ja energiavarustuse kindluse parandamiseks.
Aastatel 2007—2009 ulatuvad abi kulukohustuste assigneeringud 210 miljoni euroni (2004. aasta hindades), mille kohta võetakse kohustus võrdsete 70 miljoni euro (2004. aasta hindades) suuruste aastasummade kaupa.
Abi või selle osa andmise võib korraldada ühenduse rahasiirdena rahvusvahelisele Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetusfondile, mida haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
3. Komisjon võib võtta vastu eeskirjad lõikes 2 osutatud abi rakendamise kohta. Eeskirjad võetakse vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16) Sel eesmärgil abistab komisjoni komitee. Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kuus nädalat. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 31
1. Esimesel ühinemisaastal annab liit Bulgaariale ja Rumeeniale ajutist rahalist abi (edaspidi “üleminekutoetus”), et nad saaksid arendada ja tugevdada oma haldus- ja kohtuorganite suutlikkust ühenduse õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.
2. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.
3. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu, nagu see on ette nähtud liikmesriikidega sõlmitud raamlepingutes ühinemiseelse abi kohta.
Kulukohustuste assigneeringud üleminekutoetuseks Bulgaariale ja Rumeeniale 2004. aasta hindades on 82 miljonit eurot esimesel ühinemisjärgsel aastal siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega tegelemiseks. Eelarvepädev asutus kinnitab assigneeringud finantsperspektiivi piires.
4. Üleminekutoetusele vastav abi otsustatakse ja rakendatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta.
Artikkel 32
1. Käesolevaga luuakse rahavoogude ja Schengeni toetus kui ajutine vahend, et aidata Bulgaarial ja Rumeenial ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll ning aidata parandada riigieelarvetes rahavooge.
2. Ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel tehakse Bulgaariale ja Rumeeniale ajavahemikus 2007—2009 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (2004. aasta hindades):
(miljonit eurot, 2004. aasta hindades) |
|||
|
2007 |
2008 |
2009 |
Bulgaaria |
121,8 |
59,1 |
58,6 |
Rumeenia |
297,2 |
131,8 |
130,8 |
3. Vähemalt 50 % kummalegi riigile ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse alusel eraldatavatest summadest kasutatakse Bulgaaria ja Rumeenia kohustuse toetuseks rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis' ja välispiirikontroll.
4. Bulgaariale ja Rumeeniale makstakse üks kaheteistkümnendik igast aastasummast vastava aasta iga kuu esimesel tööpäeval. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest väljamaksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitavad Bulgaaria ja Rumeenia põhjaliku aruande ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse Schengeniga seonduva osa alusel tehtud ühekordsete maksete lõpliku täitmise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.
5. Komisjon võib vastu võtta ajutise rahavoogude ja Schengeni toetuse toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.
Artikkel 33
1. Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 struktuuriliseks tegevuseks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud järgmised:
(miljonit eurot, 2004. aasta hindades) |
|||
|
2007 |
2008 |
2009 |
Bulgaaria |
539 |
759 |
1 002 |
Rumeenia |
1 399 |
1 972 |
2 603 |
2. Kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 määratakse struktuurilise tegevuse kulutustele sel ajal kohaldatavate sätete alusel riigile ettenähtud assigneeringute piires kindlaks sekkumise ulatus ja iseloom.
Artikkel 34
1. Lisaks ühinemiskuupäeval jõus olevatele maaelu arengut käsitlevatele määrustele kohaldatakse ajavahemikul 2007—2009 Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa I kuni III jaotise sätteid ning kogu ajavahemikul 2007—2013 teostatavate programmide vältel kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes VIII lisa IV jaotises sätestatud rahandusalaseid erisätteid.
2. Ilma et see piiraks tulevasi poliitikat käsitlevaid otsuseid, on Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust maaelu arenguks eraldatavad kulukohustuste assigneeringud 3 041 miljonit eurot (2004. aasta hindades).
3. Vajaduse korral võetakse VIII lisa sätete kohaldamiseks vajalikud rakenduseeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 50 lõikes 2 sätestatud korras.
4. Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega kohandused VIII lisa sätetes, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.
Artikkel 35
Igal aastal kohandab komisjon finantsperspektiivis igal aastal tehtavate tehniliste kohanduste tegemisel artiklites 30, 31, 32, 33 ja 34 nimetatud summasid vastavalt hindade muutumisele.
IV JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 36
1. Kui enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võivad Bulgaaria ja Rumeenia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada vaadeldav sektor siseturu majandusega.
Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Bulgaaria, Rumeenia või mõlema nimetatud riigi suhtes.
2. Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.
Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide asjaosaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.
3. Lõike 2 alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid EÜ asutamislepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.
Artikkel 37
Kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist.
Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Selliseid kaitsemeetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning vastu võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajalikul määral korrigeerida. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.
Artikkel 38
Kui Bulgaarias või Rumeenias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht selliste raamotsuste või muude asjakohaste kohustuste, koostöövahendite ja otsuste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega kriminaalõiguse valdkonnas EL lepingu VI jaotise alusel, või selliste direktiivide ja määruste ülevõtmisel, rakendamisel või kohaldamisel, mis on seotud vastastikuse tunnustamisega tsiviilasjades EÜ asutamislepingu IV jaotise alusel, võib komisjon kuni kolmanda aasta lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid, täpsustades nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.
Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Bulgaaria või Rumeenia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Jälgimistulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumist ei ole ettenähtud hilisemale kuupäevale. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava puuduse kõrvaldamise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastavalt asjaomase uue liikmesriigi edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist informeerib komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse nõukogu märkusi selle kohta.
Artikkel 39
1. Kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise pideva järelevalve alusel komisjon leiab ning eelkõige kui komisjoni järelevalvearuanne esitab kindlad tõendid, et lähtuvalt acquis' vastuvõtmiseks ja rakendamiseks Bulgaarias või Rumeenias tehtavate ettevalmistuste seisust eksisteerib tõsine oht, et ükskõik kumb neist riikidest ei tule ilmselgelt 1. jaanuariks 2007 toime liikmelisusega seotud nõuete täitmisega paljudes olulistes valdkondades, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal ühehäälselt otsustada, et selle riigi ühinemiskuupäev lükatakse edasi ühe aasta võrra 1. jaanuarile 2008.
2. Olenemata lõikest 1, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu lõikes 1 mainitud otsuse Rumeenia suhtes, kui on täheldatud, et Rumeenial on tõsiseid puudujääke ühe või mitme IX lisa, I punktis loetletud kohustuse või nõude täitmisel.
3. Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ning pärast 2005. aasta sügisel üksikasjaliku hinnangu andmist Rumeenia edusammudele konkurentsipoliitika alal võtta Rumeenia suhtes vastu lõikes 1 mainitud otsuse, kui IX lisas II punktis loetletud ühe või mitme kohustuse või nõude või Euroopa lepinguga (17) võetud kohustuste täitmisel Rumeenia poolt on täheldatud tõsiseid puudujääke.
4. Lõike 1, 2 või 3 alusel tehtud otsuse puhul teeb nõukogu viivitamata kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse käesoleva akti, sealhulgas selle lisade ja liidete, muudatuste kohta, mis on osutunud vajalikuks edasilükkamise otsuse tõttu.
Artikkel 40
Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Bulgaaria ja Rumeenia siseriiklike eeskirjade rakendamine VI ja VII lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.
Artikkel 41
Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (18) artikli 25 lõikes 2 või vajadusel kooskõlas vastavate artiklitega muudes põllumajanduse ühist turukorraldust käsitlevates määrustes või järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.
Ühinemise tõttu vajalikud üleminekumeetmed, mis käsitlevad muude aktide kui käesolevas aktis määratletud ühise põllumajanduspoliitika alaste aktide rakendamist, võtab enne ühinemiskuupäeva komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.
Artikkel 42
Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Bulgaaria ja Rumeenia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb ühenduse veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Neid meetmeid võidakse võtta ja kohaldada kolme ühinemisjärgse aasta jooksul.
VIIES OSA
KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED
I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS
Artikkel 43
Euroopa Parlament teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Artikkel 44
Nõukogu teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Artikkel 45
Mõlemast uuest liikmesriigist nimetatakse alates tema ühinemiskuupäevast üks tema kodanik komisjoni liikmeks. Uued komisjoni liikmed nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 46
1. Euroopa Kohtusse nimetatakse kaks kohtunikku ning esimese astme kohtusse kaks kohtunikku.
2. Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2009. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 6. oktoobril 2012.
Ühe vastavalt lõikele 1 nimetatud esimese astme kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007. See kohtunik valitakse loosi teel. Teise kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2010.
3. Euroopa Kohus teeb oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Esimese astme kohus teeb kokkuleppel Euroopa Kohtuga oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Selliselt kohandatud kodukorrale on vaja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiitu.
4. Ühinemiskuupäeval pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad kohtu täiskogu või kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.
Artikkel 47
Kontrollikoda laiendatakse kahe lisaliikme nimetamisega kuueaastaseks ametiajaks.
Artikkel 48
Majandus- ja sotsiaalkomiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaarias ja Rumeenias organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvaid majandus- ja ühiskonnaelu eri alasid. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 49
Regioonide komiteed laiendatakse 27 liikme nimetamisega, kes esindavad Bulgaaria ja Rumeenia regionaal- ja kohalikke organeid ning kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Nende liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 50
Asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Artikkel 51
1. Asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Nende uute liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
2. Ühinemise järel uuendatakse asutamislepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede ja rühmade liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva aasta jooksul.
II JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS
Artikkel 52
Ühinemisel käsitletakse Bulgaariat ja Rumeeniat EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaatidena, kui kõnealused direktiivid ja otsused on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetele 1 ja 2, teatatud Bulgaariale ja Rumeeniale ühinemisel.
Artikkel 53
1. Bulgaaria ja Rumeenia jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemiskuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 249 ja Euratomi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiive ja otsuseid, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või, kui see on asjakohane, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.
2. Ulatuses, mil EÜ asutamislepingu artiklis 249 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 161 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul, käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.
Artikkel 54
Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatavad Bulgaaria ja Rumeenia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest nende liikmesriikide territooriumil.
Artikkel 55
Bulgaaria või Rumeenia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud alates 1. oktoobrist 2004 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.
Artikkel 56
Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need kohandused võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.
Artikkel 57
Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.
Artikkel 58
Enne ühinemist nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide ja Euroopa Keskpanga aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 59
Käesoleva akti I kuni IX lisa ja nende liited moodustavad akti lahutamatu osa.
Artikkel 60
Itaalia Vabariigi valitsus annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingu ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu tõestatud koopiad eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.
Nende lepingute bulgaaria- ja rumeeniakeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui praegustes keeltes koostatud tekstid, millele on osutatud esimeses lõigus.
Artikkel 61
Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär annab Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsustele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(3) Bulgaaria ja Rumeenia kohta esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.”;
(4) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).
(5) Esitatud arvud on esialgsed ja põhinevad Eurostati avaldatud 2003. aasta andmetel.
(6) EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.
(7) Nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).
(8) Komisjoni 18. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2760/98 piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames (EÜT L 345, 19.12.1998, lk 49). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1822/2003 (ELT L 267, 17.10.2003, lk 9)
(9) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68.
(10) Nõukogu 25. juuni 2002.aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).
(11) Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 1).
(12) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(13) EÜT L 130, 25.5.1994. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(14) Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2008/2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 12).
(15) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(17) Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel (EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2).
(18) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
I LISA
Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ühinevad (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 3)
1. |
19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud 19. juuni 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon (EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1)
|
2. |
Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsioon (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10)
|
3. |
Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49)
|
4. |
Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsioon (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2)
|
5. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud infotehnoloogia tollialase kasutamise 26. juuli 1995. aasta konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 34)
|
6. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26. mai 1997. aasta konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2) |
7. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö 18. detsembri 1997. aasta konventsioon (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2) |
8. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud juhtimisõiguse äravõtmise 17. juuni 1998. aasta konventsioon (EÜT C 216, 10.7.1998, lk 2) |
9. |
Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel nõukogu koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kriminaalasjades vastastikuse õigusabi 29. mai 2000. aasta konventsioon (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3)
|
II LISA
Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis′ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest uutele liikmesriikidele siduvad ja neis kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)
1. |
14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta. (1) |
2. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide (2)(nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted: artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artiklid 3—7, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkt d; artiklid 13, 26, 27, 39, 44—59, 61—63, 65—69, 71—73, 75, 76, 82, 91, 126‐130 (niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva punkti sätetega) ja artikkel 136; lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon. |
3. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:
|
4. |
Järgmised lepingud, mille nõukogu on sõlminud Schengeni protokolli artikli 6 alusel:
|
5. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (nagu neid on muudetud teatavate punktis 8 loetletud aktidega):
|
6. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:
|
7. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused, niivõrd kuivõrd need on seotud eespool punktis 2 loetletud sätetega:
|
8. |
Järgmised Schengeni acquis′l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid:
|
(1) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13.
(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).
(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(4) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35.
(5) EÜT L 15, 20.1.2000, lk 2.
(6) EÜT L 15, 20.1.2000, lk 1.
(7) Nii kaua kui nimetatud lepingut ei ole veel sõlmitud, selle ajutise kohaldamise ulatuses.
III LISA
Ühinemisakti artiklis 19 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandused
1. ÄRIÜHINGUÕIGUS
TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED
I. ÜHENDUSE KAUBAMÄRK
31994 R 0040: nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
— |
31994 R 3288: nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94, 22.12.1994 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83), |
— |
32003 R 0807: nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003, 14.4.2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36), |
— |
12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33), |
— |
32003 R 1653: nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003, 18.6.2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 36), |
— |
32003 R 1992: nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003, 27.10.2003 (ELT L 296, 14.11.2003, lk 1), |
— |
32004 R 0422: nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004, 19.2.2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1). |
Artikli 159a lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. |
Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.” |
II. TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED
1. |
31992 R 1768: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92, 18. juuni 1992, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182 2.7.1992, lk 1), muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
2. |
31996 R 1610: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1610/96, 23. juuli 1996, taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30); muudetud järgmise aktiga:
|
a) |
Artiklit 19a täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
III. ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSED
32002 R 0006: nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002, 12. detsember 2001, ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
— |
12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). |
Artikli 110a lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. |
Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel kaitstud või taotletud ühenduse disainilahendust nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.” |
2. PÕLLUMAJANDUS
1. |
31989 R 1576: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89, 29. mai 1989, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.06.1989, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 1 lõike 4 punkti i täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
II lisa täiendatakse järgmiste geograafiliste märgistustega:
|
2. |
31991 R 1601: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91, 10. juuni 1991, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
Artikli 2 lõike 3 punkti h järele lisatakse järgmine punkt:
ja punkt i nimetatakse ümber punktiks j. |
3. |
31992 R 2075: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Lisa punktile V “Päikese käes kuivatatud tubakas” lisatakse järgmine:
|
b) |
Lisa punktile VI “Basmas” lisatakse järgmine:
|
c) |
Lisa punktile VIII “Kaba Koulak (klassikaline)” lisatakse järgmine:
|
4. |
31996 R 2201: nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29); muudetud järgmiste aktidega:
III lisa asendatakse järgmisega: “III LISA Artiklis 5 osutatud töötlemiskünnised Värske saaduse netomass
|
5. |
31998 R 2848: komisjoni määrus (EÜ) nr 2848/98, 22. detsember 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17); muudetud järgmiste aktidega:
I lisa asendatakse järgmisega: “I LISA Tootjarühmade tunnustamiseks nõutavad tagatiskünnise protsendimäärad liikmesriikide või eripiirkondade kaupa
|
6. |
31999 R 1493: nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artiklit 6 täiendatakse järgmiselt:
|
b) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 2 täiendatakse järgmiselt:
|
c) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 3 viimane lause asendatakse järgmisega:
|
d) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 5 täiendatakse järgmiselt:
|
e) |
III lisa (Viinamarjakasvatusvööndid) punkti 6 täiendatakse järgmiselt: “Bulgaarias koosneb viinamarjakasvatusvöönd C III a viinamarjakasvatusaladest, mis ei ole nimetatud punkti 5 alapunktis e”. |
f) |
V lisa D osa punkti 3 täiendatakse järgmiselt: “ja Rumeenias”. |
7. |
32000 R 1673: nõukogu määrus (EÜ) nr 1673/2000, 27. juuli 2000, kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
b) |
Artikli 3 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lõik ja punkt a järgmisega:
Ungarile määratud garanteeritud riiklik kogus käsitleb ainult kanepikiudu.” |
8. |
32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 2 punkt g asendatakse järgmisega:
|
b) |
Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: “Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maad, mis olid 1. jaanuaril 2007 püsikarjamaa all, sellena ka säilitataks.” |
c) |
Artikli 54 lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: “Bulgaaria ja Rumeenia jaoks on pindalatoetuse taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäev 30. juuni 2005.” |
d) |
Artiklit 71g täiendatakse järgmiselt:
|
e) |
Artiklit 71h täiendatakse järgmiselt: “Bulgaaria ja Rumeenia jaoks asendatakse kuupäev 30. juuni 2003 kuupäevaga 30. juuni 2005.” |
f) |
Artikli 74 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
g) |
Artikli 78 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
h) |
Artikli 80 lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
i) |
Artikkel 81 asendatakse järgmisega: “Artikkel 81 Pindala Igas tootjaliikmesriigis kehtestatakse siseriiklik baaskülvipind. Prantsusmaa puhul kehtestatakse kaks baaskülvipinda. Baaskülvipinnad on järgmised:
Liikmesriik võib oma baaskülvipinna jaotada objektiivsete kriteeriumide kohaselt osadeks.” |
j) |
Artikkel 84 asendatakse järgmisega: “Artikkel 84 Pindala 1. Liikmesriik maksab ühenduse toetust ülemmäära piires, mis arvutatakse, korrutades selle liikmesriigi jaoks lõike 3 kohaselt kehtestatud siseriikliku tagatud pindala hektarite arvu keskmise summaga, mis on 120,75 EUR. 2. Tagatud maksimumpindalaks kehtestatakse 829 229 hektarit. 3. Lõikes 2 osutatud tagatud maksimumpindala jaotatakse järgmisteks siseriiklikeks tagatud pindaladeks:
4. Liikmesriik võib jaotada oma siseriikliku tagatud pindala vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele osadeks, eelkõige piirkondlikul tasandil või seoses tootmisega.” |
k) |
Artikli 95 lõikele 4 lisatakse järgmised lõigud: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus nimetatud üldkogused sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa tabelis f ning läbi vaadatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kuuendale lõigule. Bulgaaria ja Rumeenia puhul on esimeses lõigus osutatud 12kuuliseks ajavahemikuks 2006/2007.” |
l) |
Artiklile 103 lisatakse järgmine teine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesoleva lõigu kohaldamise tingimuseks ühtse pindalatoetuse kava rakendamine 2007. aastal ning artikli 66 kohaldamine.” |
m) |
Artikli 105 lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
n) |
Artiklile 108 lisatakse järgmine teine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul ei või toetustaotlusi teha maa suhtes, mis oli 30. juunil 2005 püsikarjamaa, püsikultuuride või metsa all või mida kasutati mittepõllumajanduslikel eesmärkidel.” |
o) |
Artikli 110c lõige 1 asendatakse järgmisega:
|
p) |
Artikli 110c lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
q) |
Artikli 116 lõige 4 asendatakse järgmisega:
|
r) |
Artikli 123 lõige 8 asendatakse järgmisega:
|
s) |
Artikli 126 lõige 5 asendatakse järgmisega:
|
t) |
Artikli 130 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: “Uute liikmesriikide siseriiklikud ülemmäärad on esitatud järgmises tabelis.
|
u) |
Artiklile 143a lisatakse järgmise lõik: “Bulgaarias ja Rumeenias seatakse otsetoetused sisse järgmise kava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsentides 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:
|
v) |
Artikli 143b lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul on ühtse pindalatoetuse kava alla kuuluv põllumajandusmaa see osa riigi põllumajanduskõlvikust, mis on heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte, ning mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt Bulgaaria või Rumeenia poolt pärast komisjonilt nõusoleku saamist kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele.” |
w) |
Artikli 143b lõige 9 asendatakse järgmisega:
|
x) |
Artikli 143b lõikele 11 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul kohaldatakse kuni ühtse pindalatoetuse kava viieaastase kohaldamisaja (s.t 2011. aasta) lõpuni artikli 143a teises lõigus sätestatud protsendimäära. Kui ühtset pindalatoetuse kava kohaldatakse punkti b kohaselt tehtud otsuse alusel sellest kuupäevast kauem, kohaldatakse artikli 143a teises lõigus 2011. aasta kohta sätestatud protsendimäära kuni ühtse pindalatoetuse kava viimase kohaldamisaasta lõpuni.” |
y) |
Artikli 143c lõige 2 asendatakse järgmisega:
Eespool esimeses taandes osutatud kogusumma arvutamisel tuleb selle sisse arvestada siseriiklikud otsetoetused ja/või nende komponendid, mis vastavad ühenduse otsetoetustele ja/või nende komponentidele, mida võeti arvesse uute liikmesriikide kehtiva ülemmäära arvutamisel vastavalt artikli 64 lõikele 2, artikli 70 lõikele 2 ja artiklile 71c. Iga asjaomase otsetoetuse puhul võib uus liikmesriik valida kohaldamiseks kas eespool nimetatud võimaluse a või b. Otsetoetuste kogumäär, mida võidakse ühinemise järel uutes liikmesriikides põllumajandustootjale anda asjaomase otsetoetuse raames, koos kõigi täiendavate siseriiklike otsetoetustega, ei tohi ületada seda otsetoetuste määra, mida põllumajandustootja võib 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal liikmesriikidele kohaldatavate otsetoetuste raames saada.” |
z) |
Artikli 154a lõige 2 asendatakse järgmisega:
|
aa) |
III lisasse lisatakse järgmised joonealused märkused: punkti A pealkirjale: “* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2005 viitena ühtse toetuskava esimesele kohaldamisaastale.” punkti B pealkirjale: “* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2006 viitena ühtse toetuskava teisele kohaldamisaastale.” ning punkti C pealkirjale: “* Bulgaaria ja Rumeenia puhul käsitletakse viidet aastale 2007 viitena ühtse toetuskava kolmandale kohaldamisaastale.” |
ab) |
VIIIA lisa asendatakse järgmisega: “VIIIA LISA Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad Ülemmäärade arvutamisel on võetud arvesse artiklis 143a esitatud toetuste suurendamise kava ning seetõttu ei ole neid vaja vähendada.
|
ac) |
X lisa täiendatakse järgmiselt:
|
ad) |
XIB lisa asendatakse järgmisega: “XIB LISA Artiklites 101 ja 103 osutatud siseriiklikud põllukultuuride baaskülvipinnad ja võrdlussaagised uutes liikmesriikides
|
9. |
32003 R 1788: nõukogu määrus (EÜ) nr 1788/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse maks piima- ja piimatootesektoris (ELT L 270, 21.10.2003, lk 123); muudetud järgmise aktiga:
|
a) |
Artikli 1 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on esitatud I lisa tabelis g. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete omatarbeks tootmine alates 2002. aastast. Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjon artikli 23 lõikes 2 osutatud korras Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruannet käsitleva hindamise põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.” |
b) |
Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:
|
c) |
Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:
|
d) |
Artikli 6 lõike 1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega: “Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on individuaalse piimakvoodi aluseks I lisa tabelis f osutatud kvoodid. Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul algab 12kuuline periood individuaalsete piimakvootide kehtestamiseks järgnevalt: 1. aprillil 2001 Ungari puhul, 1. aprillil 2002 Malta ja Leedu puhul, 1. aprillil 2003 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 1. aprillil 2004 Poola ja Sloveenia puhul ning 1. aprillil 2006 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.” |
e) |
Artikli 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse üldkoguse jaotumine tarnete ja otsemüügi vahel läbi tarneid ja otsemüüki käsitlevate 2006. aasta tegelike näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.” |
f) |
Artikli 9 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: “Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia puhul on lõikes 1 osutatud piima baasrasvasisaldus sama, mis tootjatele eraldatud koguste baasrasvasisaldus järgmistel kuupäevadel: 31. märtsil 2002 Ungari puhul, 31. märtsil 2003 Leedu puhul, 31. märtsil 2004 Tšehhi Vabariigi, Küprose, Eesti, Läti ja Slovakkia puhul, 31. märtsil 2005 Poola ja Sloveenia puhul ning 31. märtsil 2007 Bulgaaria ja Rumeenia puhul.” |
g) |
Artikli 9 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik: “Bulgaaria ja Rumeenia puhul vaadatakse II lisas sätestatud piima baasrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning vajadusel korrigeerib komisjon seda artikli 23 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.” |
h) |
I lisa tabelid d, e, f ja g asendatakse järgmistega:
|
i) |
II lisa tabel asendatakse järgmisega: “Piima baasrasvasisaldus
|
3. TRANSPORDIPOLIITIKA
31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud järgmiste aktidega:
— |
31998 L 0076: nõukogu direktiiv 98/76/EÜ, 1.10.1998 (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17), |
— |
12003 T: ühinemistingimusi ja aluslepingute muudatusi käsitlev akt — Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemine (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33), |
— |
32004 L 0066: nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, 26.4.2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35). |
a) |
Artiklile 10 lisatakse järgmised lõiked:
|
b) |
Artikli 10b teine lõik asendatakse järgmisega: “Artikli 10 lõigetes 4—12 osutatud kutseoskuste tunnistusi võivad asjaomased liikmesriigid uuesti välja anda Ia lisas esitatud näidistunnistuse kujul.” |
4. MAKSUSTAMINE
1. |
31977 L 0388: kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
Artiklis 24bis lisatakse taande
ja taande
|
2. |
31992 L 0083: nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21); muudetud järgmiste aktidega:
|
a) |
Artikli 22 lõige 6 asendatakse järgmisega:
|
b) |
Artikli 22 lõige 7 asendatakse järgmisega:
|
(1) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1454/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(2) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1452/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(3) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(4) Kõnealust ülemmäära suurendatakse ajutiselt 100 000 võrra kuni 1 519 811 loomani, kuni selle ajani, mil saab eksportida alla kuue kuu vanuseid elusloomi.”
(5) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1454/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(6) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1452/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.
(7) Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1453/2001 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.”
IV LISA
Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri: institutsioonide poolt vastuvõetud aktide täiendavad kohandused
PÕLLUMAJANDUS
A. PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID
1. |
Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa II jaotis “Põllumajandus”.
Nõukogu muudab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega määrust suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, kohandades sellega suhkru ja isoglükoosi kvoote ja toorsuhkru impordi maksimaalset tarnevajadust, nagu esitatud järgnevas tabelis, mida võib kohandada samal viisil kui praeguste liikmesriikide kvoote, et tagada suhkrusektori turgude ühises korralduses kehtivate eesmärkide ja põhimõtete järgimine. Kokkulepitud kogused
Eespool toodud A- ja B-suhkru põhikogustelt minnakse üle vastavalt Bulgaaria A- ja B-isoglükoosi põhikogustele, kui Bulgaaria seda 2006. aastal soovib. |
2. |
31998 R 2848: komisjoni määrus (EÜ) nr 2848/98, 22. detsember 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17); muudetud järgmiste aktidega:
Vajaduse korral võtab komisjon nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta) (3) artiklis 23 osutatud korra kohaselt ühinemise ajaks vastu määruse (EÜ) nr 2848/98 II lisas sätestatud ühenduse tunnustatud tootmispiirkondade loetelu vajalikud muudatused, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, eelkõige eesmärgiga lülitada Bulgaaria ja Rumeenia määratud tubakatootmispiirkonnad nimetatud loetellu. |
3. |
32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
|
B. VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
31999 L 0105: nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17).
Vajadusel kohandab komisjon direktiivi 1999/105/EÜ artikli 26 lõikes 3 osutatud korras kõnealuse direktiivi I lisa seoses puuliikidega Pinus peuce Griseb., Fagus orientalis Lipsky, Quercus frainetto Ten. ja Tilia tomentosa Moench.
(1) Valge suhkur tonnides
(2) Kuivaine tonnides.
V LISA
Ühinemisakti artiklis 21 osutatud nimekiri: muud alalised sätted
1. ÄRIÜHINGUÕIGUS
Euroopa Ühenduse asutamisleping: kolmanda osa I jaotis “Kaupade vaba liikumine”
ERIMEHHANISM
Bulgaaria ja Rumeenia osas võib farmaatsiatoote patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või tema õigusjärglane juhul, kui patenti või täiendavat kaitset on taotletud liikmesriigis ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud eespool nimetatud uutes liikmesriikides võimalik patenti või täiendavat kaitset saada, tugineda kõnealuse patendiga või täiendava kaitse tunnistusega omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist liikmesriigis või -riikides, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, isegi kui ta viis kõnealuse toote uues liikmesriigis esmakordselt ise turule või kui see toimus tema nõusolekul.
Iga isik, kes kavatseb eelmises lõigus käsitletud farmaatsiatoodet importida liikmesriiki või turustada liikmesriigis, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, tõendab pädevatele ametiasutustele esitatavas importimistaotluses, et patendiomanikule või täiendava kaitse tunnistuse omanikule või nende õigusjärglasele on teatatud sellest kuu aega ette.
2. KONKURENTSIPOLIITIKA
Euroopa Ühenduse asutamisleping: kolmanda osa VI jaotise 1. peatükk “Konkurentsieeskirjad”
1. |
Järgmisi abiprogramme ja individuaalset abi, mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva, käsitletakse ühinemise järel kui olemasolevat abi EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses:
Kõiki pärast ühinemiskuupäeva veel rakendatavaid meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta eespool kirjeldatud tingimustele, peetakse ühinemise järel uueks abiks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaldamisel. Eeltoodud sätteid ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes ega EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevuse suhtes. Eelmised sätted ei mõjuta ka käesolevas aktis ettenähtud konkurentsipoliitikaalaseid üleminekumeetmeid ja käesoleva akti VII lisa 4. peatüki B osas sätestatud meetmeid. |
2. |
Ulatuses, milles uus liikmesriik soovib, et komisjon kontrolliks abimeedet punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras, esitab ta komisjonile regulaarselt järgmisi andmeid:
komisjoni kehtestatud vastava aruandevormi kohaselt. Kui kolme kuu jooksul pärast meetme kohta täieliku teabe kättesaamist või pärast uue liikmesriigi avalduse saamist, milles ta teatab komisjonile, et peab esitatud teavet täielikuks, sest nõutud lisateave ei ole kättesaadav või on juba esitatud, ei esita komisjon vastuväiteid olemasolevale abimeetmele sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga, loetakse komisjon vastuväidet mitteesitanuks. Olenemata sellest, et uuest liikmesriigist on kontrollimisperioodil juba saanud liidu liige, kehtib eespool sätestatud kord kõigi abimeetmete suhtes, millest on enne ühinemiskuupäeva teatatud komisjonile punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras. |
3. |
Komisjoni otsust esitada meetmele punkti 1 alapunktis c määratletud vastuväide käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (1) tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval. |
4. |
Ilma et see mõjutaks EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse transpordisektorile ning mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:
Neid abimeetmeid käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses “olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni. Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks. |
5. |
Punkti 1 alapunkti c kohaldatakse Rumeenia puhul üksnes nende abimeetmete suhtes, mida Rumeenia riigiabi järelevalveasutus on hinnanud pärast nimetatud tähtpäeva ja mille komisjon on määranud ühinemisläbirääkimistel Rumeenia poolt võetud kohustuste pideva kontrolli alusel, et Rumeenia riigiabi jõustamise tulemus enne ühinemiskuupäeva oleks saavutanud rahuldava taseme. Nimetatud rahuldava taseme võib lugeda saavutatuks üksnes siis, kui Rumeenia on tõendanud täieliku ja nõuetekohase riigiabi kontrolli ühtset kohaldamist kõikide Rumeeniale antud abimeetmete suhtes, kaasa arvatud Rumeenia riigiabi järelevalveasutuse tehtud selliste täielikult ja korrektselt põhjendatud otsuste vastuvõtmise ja rakendamise suhtes, mis sisaldavad riigiabi iga meetme laadi täpset hindamist ning kokkusobivuse kriteeriumi õiget kohaldamist. Komisjon võib esitada vastuväiteid abimeetmetele, mis on antud ühinemiseelsel perioodil alates 1. septembrist 2004 kuni ülalnimetatud komisjoni otsusega määratud kuupäevani, mil komisjon leiab, et jõustamise tulemus on saavutanud rahuldava taseme, sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses ühisturuga. Nimetatud komisjoni otsust esitada vastuväide meetmele käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus määruse (EÜ) nr 659/1999 tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval. Kui komisjon teeb ametliku uurimismenetluse algatamise järel negatiivse otsuse, nõuab komisjon, et Rumeenia peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid, mis on makstavad alates samast kuupäevast ja mille kohane määr on määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 794/2004. (2) |
3. PÕLLUMAJANDUS
a) |
Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa II jaotis “Põllumajandus”.
|
b) |
Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa VI jaotise 1. peatükk “Konkurentsieeskirjad” Ilma et see mõjutaks EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise, töötlemise või turustamisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:
Neid abimeetmeid käsitletakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses “olemasoleva” abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni. Vajaduse korral peavad uued liikmesriigid hiljemalt kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks muutma neid abimeetmeid, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda tähtpäeva loetakse nimetatud suunistega vastuolus olev abi uueks abiks. |
4. TOLLILIIT
Euroopa Ühenduse asutamisleping, kolmanda osa I jaotise “Kaupade vaba liikumine” 1. peatükk “Tolliliit”
|
31992 R 2913: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
|
31993 R 2454: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
Määrust (EMÜ) nr 2913/92 ja määrust (EMÜ) nr 2454/93 kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt:
ÜHENDUSE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT (KAUPLEMINE LAIENENUD ÜHENDUSES)
1. |
Olenemata määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklist 20, kaubad, mis laienenud ühenduses on ühinemiskuupäeval ajutiselt ladustatud või määruse artikli 4 lõike 15 punktis b või lõike 16 punktides b—g osutatud tollikäitlusel või -protseduuril või pärast ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel laienenud ühenduse piires, vabastatakse pärast laienenud ühenduses vabasse ringlusse lubamist tollimaksudest ja muudest tollimeemetest tingimusel, et esitatakse üks järgmisena nimetatutest:
|
2. |
Eespool punkti 1 alapunktis b nimetatud tõendava dokumendi väljaandmise korral ühinemiskuupäeval kehtinud olukorra ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 7 sätete alusel tähendab “ühenduse kaup” kaupa, mis on:
|
3. |
Eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud tõendava dokumendi kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid vastavate Euroopa lepingute või uute liikmesriikide endi vahel sõlmitud samaväärsete sooduslepingute alusel. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
SOODUSPÄRITOLU TÕEND (PÕLLUMAJANDUSE NING SÖE- JA TERASETOODETE KOHTA SÕLMITUD SOODUSLEPINGUTE ALUSEL KOLMANDATE RIIKIDE, SEALHULGAS TÜRGIGA KAUPLEMINE)
4. |
Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on nõuetekohaselt välja andnud või vormistanud uue liikmesriigiga sõlmitud sooduslepingute alusel või uue liikmesriigi ühepoolsete siseriiklike õigusaktide alusel, aktsepteeritakse vastavas uues liikmesriigis tingimusel, et:
Kui kaup deklareeriti uues liikmesriigis vabasse ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva, võidakse asjaomases uues liikmesriigis aktsepteerida ka kõnealuses uues liikmesriigis kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtinud sooduslepingute või -korra alusel tagasiulatuvalt väljastatud või vormistatud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva. |
5. |
Bulgaaria ja Rumeenia võivad jätta kehtima load, mis kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel annavad “heakskiidetud eksportija” staatuse, juhul kui:
Hiljemalt aasta jooksul pärast ühinemiskuupäeva asendavad uued liikmesriigid kõnealused load uute lubadega, mis on välja antud ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. |
6. |
Punktis 4 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
7. |
Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on tagasiulatuvalt välja andnud ühendusega sõlmitud sooduslepingu alusel, aktsepteeritakse uutes liikmesriikides selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis ühinemiskuupäeval on kas transportimisel või ajutiselt ladustatud või kõnealuste kolmandate riikide või selle uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis, tingimusel et uuel liikmesriigil, kus kaubad vabasse ringlusse lubatakse, ei ole veodokumentide väljaandmise ajal kolmanda riigiga kehtivat vabakaubanduslepingut asjaomaste toodete kohta, ning tingimusel et:
|
8. |
Punktis 7 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. |
TÖÖSTUSTOODETE VABA RINGLUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHANE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT EÜ-TÜRGI TOLLILIIDU PIIRES
9. |
Päritolutõendeid, mille on nõuetekohaselt välja andnud kas Türgi või uus liikmesriik nendevaheliste sooduskaubanduslepingute alusel, mis võimaldavad identsetel päritolureeglitel põhineva päritolustaatuse kumulatsiooni ühenduse päritoluga ning millega keelatakse igasugune tollimaksude tagastamine või tollimaksude kohaldamise peatamine kõnealuste kaupade puhul, aktsepteeritakse vastavates riikides staatust tõendavate dokumentidena tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, mis on ette nähtud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuses nr 1/95, (8) tingimusel et:
Kui kaup deklareeriti Türgis või uues liikmesriigis ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva eespool nimetatud sooduskaubanduslepingute alusel, võidakse aktsepteerida ka nende lepingute alusel tagasiulatuvalt väljaantud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva. |
10. |
Punktis 9 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohastes sooduslepingutes. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste ja uute liikmesriikide pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
11. |
Ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, kaupade liikumissertifikaati A.TR, mis on välja antud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuses nr 1/95 ettenähtud vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, aktsepteeritakse uutes liikmesriikides selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis on ühinemiskuupäeval pärast ühenduses või Türgis ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel või Türgis või kõnealuses uues liikmesriigis ajutiselt ladustatud või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduuril, tingimusel et:
|
12. |
Eespool punktis 11 nimetatud kaupade liikumissertifikaadi A.TR kontrollimise korral kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide A.TR väljaandmist käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid EÜ-Türgi tollikoostöö komitee otsuse nr 1/2001 alusel. (9) |
TOLLIPROTSEDUURID
13. |
Ajutine ladustamine ja määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b-h osutatud tolliprotseduurid, mida on austatud enne ühinemist, lõpetatakse ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, tuleb maksta imporditollimaks, mis on võrdne ühise tollitariifistiku kohaselt tollivõla tekkimise ajal kehtinud maksuga, ning makstud summa loetakse ühenduse omavahenditeks. |
14. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 98—113 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—535 sätestatud tolliladustamisprotseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
15. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 114—129 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 536—550 sätestatud seestöötlemisprotseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
16. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 137—144 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 553—584 sätestatud ajutise importimise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
17. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84—90 ja 145—160 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496—523 ja 585—592 sätestatud välistöötlemise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
MUUD SÄTTED
18. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides d, e ja g osutatud tolliprotseduuride kasutamise load, mis on antud enne ühinemiskuupäeva, jäävad jõusse kuni oma kehtivusaja lõpuni või üheks aastaks pärast ühinemiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. |
19. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 201—232 ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 859—876a sätestatud tollivõla tekkimise, arvestuskande tegemise ja tollivormistusjärgse sissenõudmise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
20. |
Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 235—242 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 877—912 sätestatud tollimaksude vähendamise või tagasimaksmise protseduuri kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes järgmistel eritingimustel:
|
(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(2) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(3) EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1259/96 (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 10).
(4) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.
(5) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(6) EÜT L 358, 31.12.1994, lk 3. Lepingut on viimati muudetud EL-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu otsusega, 4.6.2003 (ELT L 191, 30.7.2003, lk 1).
(7) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Lepingut on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(8) EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/95, 22.12.1995, tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1). Otsust on viimati muudetud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/99 (EÜT L 72, 18.3.1999, lk 36).
(9) EÜ-Türgi tollikoostöö komitee 28. märtsi 2001. aasta otsus nr 1/2001, millega muudetakse otsust 1/96, millega kehtestatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 98, 7.4.2001, lk 31). Otsust on viimati muudetud EÜ-Türgi tollikoostöö komitee otsusega nr 1/2003 (ELT 28, 4.2.2003, lk 51).
V LISA liide
Olemasolevate abimeetmete nimekiri, millele on osutatud V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi punkti 1 alapunktis b
Märkus: Käesolevas liites loetletud abimeetmeid peetakse V lisa 2. peatükis sätestatud olemasoleva abi mehhanismi tähenduses olemasolevaks abiks ainult juhul, kui need jäävad selle abi mehhanismi esimese lõigu reguleerimisalasse.
Nr |
Nimi (originaalkeeles) |
Kuupäev, millal siseriiklik riigiabi järelevalveasutus on selle heaks kiitnud |
Kestus |
||
Liik-mes-riik |
Nr |
Aasta |
|||
BG |
1 |
2004 |
Предоговаряне на задълженията към държавата, възникнали по реда на Закона за уреждане на необслужваните кредити, договорени до 31.12.1990 г. със “Силома” АД, гр.Силистра, чрез удължаване на срока на изплащане на главницата за срок от 15 години |
29.7.2004 |
2004-2018 |
BG |
2 |
2004 |
Средства за компенсиране от държавния бюджет на доказания от “Български пощи” ЕАД дефицит от изпълнението на универсалната пощенска услуга |
18.11.2004 |
31.12.2010 |
BG |
3 |
2004 |
Целево финансиране на дейността на Българската телеграфна агенция- направление “Информационно обслужване” |
16.12.2003 |
31.12.2010 |
VI LISA
Ühinemisakti artikli 23 osutatud nimekiri: üleminekumeetmed — Bulgaaria
1. ISIKUTE LIIKUMISVABADUS
Euroopa Ühenduse asutamisleping
EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2
— |
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29.4.2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). |
31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
1. |
EÜ asutamislepingu artiklit 39 ja artikli 49 esimest lõiku kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Bulgaaria ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2—14 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti. |
2. |
Erandina määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklitest 1—6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Bulgaaria kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viieaastase perioodi lõpuni. Bulgaaria kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule. Samad õigused on ka Bulgaaria kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem. Eespool teises ja kolmandas lõigus osutatud Bulgaaria kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad. Neid õigusi ei ole Bulgaaria kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud. |
3. |
Enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppu kontrollib nõukogu punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel. Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppedes teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
4. |
Bulgaaria taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Bulgaaria taotluse saamist. |
5. |
Liikmesriik, kes punktis 2 märgitud viieaastase perioodi lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsmeaastase perioodi lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
6. |
Seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Bulgaaria kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt. |
7. |
Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6, võivad seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul kasutada allpool kirjeldatud menetlust. Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse kuupäevast võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul. Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused. |
8. |
Kuni määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine on punktide 2—5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Bulgaarias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Bulgaaria kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:
Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist. |
9. |
Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle direktiivi 68/360/EMÜ (1) sätted, ei või lahutada määruse (EMÜ) nr 1612/68 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2—5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Bulgaaria ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2—5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks. |
10. |
Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Bulgaaria jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed. |
11. |
Kui mõni praegustest liikmesriikidest on peatanud määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, võib Bulgaaria kasutada Rumeenia suhtes punktis 7 sätestatud menetlust. Sel ajal Bulgaaria poolt Rumeenia kodanikele järelevalve eesmärgil välja antavad tööload antakse välja automaatselt. |
12. |
Punktide 2—5 ja 7—9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada. |
13. |
Selleks et tulla teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste tööturuhäirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Bulgaaria töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi EÜ asutamislepingu artikli 49 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Bulgaaria äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed. Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:
Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt eelmistele lõikudele erandi EÜ asutamislepingu artikli 49 esimesest lõigust, võib Bulgaaria võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid. Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Bulgaaria vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. |
14. |
Punktide 2—5 ja 7—12 kohaldamise mõjul ei või Bulgaaria kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1—13 kohaldamisest. Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Bulgaaria võõrtöötajaid ja nende perekondi või Bulgaarias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Bulgaarias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Bulgaaria kodanikke. |
2. TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS
31997 L 0009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).
Erandina direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Bulgaarias miinimumkaitsetase kuni 31. detsembrini 2009. Bulgaaria tagab, et 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 on investeeringud tagatud tema investeeringute tagamise skeemi alusel vähemalt 12 000 EUR suuruses summas ja 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt 15 000 EUR suuruses summas.
Üleminekuperioodi jooksul on teistel liikmesriikidel õigus välistada nende territooriumil asutatud Bulgaaria investeerimisühingu filiaali tegutsemine, juhul kui ja niikaua kuni selline filiaal ei ole asjaomase liikmesriigi territooriumil ühinenud ametlikult tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga, et katta erinevus Bulgaaria kaitsetaseme ja direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud miinimumkaitsetaseme vahel.
3. KAPITALI VABA LIIKUMINE
Euroopa Liidu leping,
Euroopa Ühenduse asutamisleping.
1. |
Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Bulgaaria viie aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud lisaeluaseme jaoks maa omandamise suhtes liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt, kes ei ela Bulgaarias, ja teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Liikmesriikide kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike suhtes, kes Bulgaarias seaduslikult elavad, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes. |
2. |
Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Bulgaaria seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise suhtes teise liikmesriigi kodanike poolt, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike poolt ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Ühelgi juhul ei või liikmesriigi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise osas vähem soodsalt kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku. Talupidajate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Bulgaarias ja seal seaduslikult elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Bulgaaria kodanike suhtes. Kolmandal ühinemisjärgsel aastal korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada. |
4. PÕLLUMAJANDUS
A. PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID
31997 R 2597: nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/97, 18. detsember 1997, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
31999 R 1602: nõukogu määrus (EÜ) nr 1602/1999, 19.7.1999 (EÜT L 189, 22.7.1999, lk 43). |
Erandina määruse (EÜ) nr 2597/97 artikli 3 lõike 1 punktidest b ja c ei kohaldata rasvasisaldust käsitlevaid nõudeid Bulgaarias toodetud joogipiima suhtes kuni 30. aprillini 2009, seega võib piima, mille rasvasisaldus on 3 % (m/m) turustada täispiimana ning piima, mille rasvasisaldus on 2 % (m/m), võib turustada madala rasvasisaldusega piimana. Rasvasisaldust käsitlevatele nõuetele mittevastavat piima võib turustada ainult Bulgaarias või eksportida kolmandatesse riikidesse.
B. VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
32004 R 0853: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprilli 2004, millega kehtestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
a) |
Käesoleva lisa, liite I ja II peatükis loetletud piimatöötlemisettevõtted võivad kuni 31. detsembrini 2009 võtta vastu toorpiimasaadetisi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetele või mida ei ole käideldud nende nõuete kohaselt, tingimusel et need tootjad, kellelt piim on tarnitud, on loetletud Bulgaaria ametiasutuste poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjas. |
b) |
Niikaua kui punktis a nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult siseturule või kasutada edasiseks töötlemiseks Bulgaaria ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga a, sõltumata turustamiskuupäevast. Nendel toodetel peab olema määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tunnusmärk. |
c) |
Käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõtted võivad 31. detsembrini 2009 töödelda EL nõuetele vastavat ja mittevastavat piima erinevatel tootmisliinidel. Sellega seoses käsitletakse EL nõuetele mittevastavat piima punktis a osutatud piimana. Sellised ettevõtted peavad täitma täielikult EL poolt ettevõtetele kehtestatud nõudeid, sealhulgas ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtete (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) artiklis 5) rakendamine, ja näitama, et nad on võimelised täielikult täitma järgmisi tingimusi, sealhulgas asjaomaste tootmisliinide määramine:
Bulgaaria ametiasutused:
Piima ja/või piimapõhiseid tooteid, mis on pärit EL nõuetele mittevastavat toorpiima töötlevalt eraldi tootmisliinilt piimatöötlemisettevõttes, mis on saanud EL heakskiidu, võib turustada ainult vastavalt punktis b sätestatud tingimustele. EL nõuetele vastavast toorpiimast valmistatud tooteid, mis on töödeldud eraldi tootmisliinil käesoleva lisa liite II peatükis loetletud ettevõttes, võib turustada nõuetele vastavate toodetena, niikaua kui kõik tootmisliinide eraldamist käsitlevad tingimused on täidetud. |
d) |
Punktis c osutatud sätete alusel toodetud piimale ja piimatoodetele võib anda toetust ainult määruse (EÜ) nr 1255/1999 (5) I jaotise II ja III peatüki (v.a artikkel 11) ja II jaotise alusel, kui piim ja piimatooted on märgistatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos nimetatud ovaalse tunnusmärgiga. |
e) |
Bulgaaria tagab järkjärgulise ülemineku punktis a nimetatud nõuetele ja esitab komisjonile aastaaruanded piimatootjate ja piimakogumissüsteemi ajakohastamise osas toimunud arengu kohta. Bulgaaria tagab nende nõuete täieliku täitmise 31. detsembriks 2009. |
f) |
Komisjon võib määruse (EÜ) nr 178/2002 (6) artiklis 58 osutatud korras käesoleva lisa liidet ajakohastada enne ühinemist ja kuni 31. detsembrini 2009 ning lisada loetellu üksikuid ettevõtteid või neid sealt välja jätta, arvestades olemasolevate puuduste kõrvaldamisel toimunud arengut ja järelevalveprotsessi tulemusi. Ülalmainitud üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks võib vastu võtta üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 58 osutatud korras. |
5. TRANSPORDIPOLIITIKA
1. |
31993 R 3118: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93, 25. oktoober 1993, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid (EÜT L 279, 12.11.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31996 L 0026: nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
Kuni 31. detsembrini 2010 ei kohaldata Bulgaarias direktiivi 96/26/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti c veoettevõtjate suhtes, kes tegelevad üksnes veose ja reisijate riigisisese autoveoga. Nende ettevõtjate vaba kapital ja reservid peavad järk-järgult jõudma nimetatud artikliga kehtestatud alammäärani vastavalt järgmisele ajakavale:
|
3. |
31996 L 0053: nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 96/53/EÜ artikli 3 lõikest 1 võivad sõidukid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisas sätestatud gruppide 3.2.1, 3.4.1, 3.4.2 ja 3.5.1 piirväärtustele, kasutada kuni 31. detsembrini 2013 ainult Bulgaaria teedevõrgu parandamata osi, kui need sõidukid vastavad teljemassi kohta kehtivatele Bulgaaria piirnormidele. Alates ühinemiskuupäevast ei tohi direktiivi 96/53/EÜ nõuetele vastavatel sõidukitel piirata peamiste transiiditrasside kasutamist, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (7) I lisas. Bulgaaria peab kinni oma peamise transiitvõrgu parandamise ajakavast, mis on esitatud allpool olevates tabelites. Kõik infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul kasutatakse vahendeid ühenduse eelarvest, peavad tagama, et liiklussõlmed ehitataks või parandataks selliselt, et nende kandevõime oleks 11,5 tonni telje kohta. Vastavalt parandamise lõpuleviimisele avatakse järk-järgult Bulgaaria teedevõrk, kaasa arvatud otsuse nr 1692/96/EÜ I lisas ettenähtud võrk, rahvusvahelises liikluses osalevatele sõidukitele, mis vastavad direktiivi piirnormidele. Kui see on tehniliselt võimalik, lubatakse kogu üleminekuperioodi jooksul kasutada peale- ja mahalaadimiseks teisejärgulise teedevõrgu parandamata osi. Alates ühinemiskuupäevast ei võeta rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustusega sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, ajutist lisamaksu kogu Bulgaaria teedevõrgu kasutamise eest. Rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt, mis vastavad direktiivi piirnormidele, võetakse teedevõrgu parandamata osade kasutamise eest ajutist lisamaksu mittediskrimineerival alusel. Maksukorraldus peab olema läbipaistev ning maksude tasumine ei tohi kasutaja jaoks kaasa tuua põhjendamatut halduskoormat ega viivitust ning maksude tasumine ei tohi põhjustada teljekoormuse piirmäärade süstemaatilist kontrollimist piiril. Teljekoormuse piirmäärade järgimine tuleb tagada mittediskrimineerivalt kogu territooriumil ja piirmäärasid tuleb kohaldada ka Bulgaarias registreeritud sõidukite suhtes. Teede parandamise programm (km) Tabel 1
Tabel 2
|
6. MAKSUSTAMINE
1. |
31977 L 0388: kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Bulgaaria säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kui on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
2. |
31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Bulgaaria kuni 31. detsembrini 2009 edasi lükata aktsiisi üldise alammäära kohaldamise kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega), tingimusel et selle aja jooksul kohandab Bulgaaria järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga. Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (8) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele, mida võib Bulgaariast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi, tingimusel et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist. |
3. |
32003 L 0049: nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49); viimati muudetud aktiga:
Bulgaarial on lubatud mitte kohaldada direktiivi 2003/49/EÜ artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2014. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % kuni 31. detsembrini 2010 ja üle 5 % järgmistel aastatel kuni 31. detsembrini 2014. |
4. |
32003 L 0096: nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51); viimati muudetud aktiga:
|
7. SOTSIAALPOLIITIKA JA TÖÖHÕIVE
32001 L 0037: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 26).
Erandina direktiivi 2001/37/EÜ artiklist 3 on maksimaalse tõrvasisalduse kohaldamise tähtaeg Bulgaaria territooriumil valmistatavate ja turustatavate sigarettide puhul 1. jaanuar 2011. Üleminekuperioodi ajal:
— |
Bulgaarias valmistatavaid sigarette, mille tõrvasisaldus ületab 10 mg sigareti kohta, ei tohi teistes liikmesriikides turustada; |
— |
Bulgaarias valmistatavaid sigarette, mille tõrvasisaldus ületab 13 mg sigareti kohta, ei tohi eksportida kolmandatesse riikidesse; nimetatud piirmäära vähendatakse 12 mg-ni alates 1. jaanuarist 2008 ja 11 mg-ni alates 1. jaanuarist 2010; |
— |
edastab Bulgaaria komisjonile regulaarselt ajakohastatud informatsiooni ajakava ja direktiivi täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta. |
8. ENERGEETIKA
31968 L 0414: nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, 20. detsember 1968, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
31998 L 0093: nõukogu direktiiv 98/93/EÜ, 14.12.1998 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100). |
Erandina direktiivi 68/414/EMÜ artikli 1 lõikest 1 ei kohaldata Bulgaarias kuni 31. detsembrini 2012 naftatootevarude miinimumtaset. Bulgaaria tagab, et tema naftatootevarude miinimumtase vastab iga artiklis 2 loetletud naftatootekategooria puhul vähemalt järgmise arvu päevade keskmisele sisetarbimisele, nagu see on määratletud artikli 1 lõikes 1:
— |
30 päeva 1. jaanuariks 2007; |
— |
40 päeva 31. detsembriks 2007; |
— |
50 päeva 31. detsembriks 2008; |
— |
60 päeva 31. detsembriks 2009; |
— |
70 päeva 31. detsembriks 2010; |
— |
80 päeva 31. detsembriks 2011; |
— |
90 päeva 31. detsembriks 2012. |
9. TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTEHNOLOOGIA
32002 L 0022: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).
Erandina direktiivi 2002/22/EÜ artikli 30 lõikest 1 võib Bulgaaria numbri liikuvuse rakendamise edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2009.
10. KESKKOND
A. ÕHU KVALITEET
1. |
31994 L 0063: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24), muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31999 L 0032: nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13), muudetud järgmise aktiga:
|
B. JÄÄTMEHOOLDUS
1. |
31993 R 0259: nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31994 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
3. |
31999 L 0031: nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punktidest a ja b ning I isa punkti 2 teisest taandest ning ilma et see piiraks direktiivi artikli 6 punkti c taande ii ja nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) (13) kohaldamist, ei kohaldata vedelaid, sööbivaid ja oksüdeerivaid jäätmeid ning pinnavee prügilasse ladestatud jäätmetesse voolamise vältimist käsitlevaid nõudeid 14 olemasoleva rajatise suhtes 31. detsembrini 2014:
Bulgaaria tagab kõnealusesse 14 olemasolevasse nõuetele mittevastavasse rajatisse ladestatud jäätmete koguse järkjärgulise vähendamise järgmiste maksimaalsete aastakoguste kohaselt:
|
4. |
32002 L 0096: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikest 5 ja artikli 7 lõikest 2 saavutab Bulgaaria lahuskogumise koguse, mis on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid elaniku kohta aastas, taaskasutatava koguse ning taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine koguse 31. detsembriks 2008. |
C. VEE KVALITEET
31991 L 271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
Erandina direktiivi 91/271/EMÜ artiklitest 3 ja 4 ning artikli 5 lõikest 2 ei kohaldata asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias täielikult kuni 31. detsembrini 2014 vastavalt järgmisele vahe-eesmärgile:
— |
31. detsembriks 2010 tagatakse direktiivi täitmine reoveekogumisaladel, mille reostuskoormus on üle 10 000 inimekvivalendi. |
D. TÖÖSTUSSAASTE JA RISKIDE MAANDAMINE
1. |
31996 L 0061: nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, 24. september 1996, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 96/61/EÜ artikli 5 lõikest 1 ei kohaldata olemasolevatele käitistele lubade andmist käsitlevaid nõudeid Bulgaarias järgmiste käitiste suhtes kuni iga käitise jaoks määratud kuupäevani, kui on tegemist kohustusega järgida nimetatud käitiste käitamisel heitkoguste piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal vastavalt artikli 9 lõigetele 3 ja 4:
Neile käitistele antakse enne 30. oktoobrit 2007 välja täielikult kooskõlastatud load, mis sisaldavad individuaalset kohustuslikku ajakava täieliku vastavuse saavutamiseks. Need load tagavad 30. oktoobriks 2007 vastavuse direktiivi artiklis 3 sätestatud käitaja põhikohustusi reguleerivatele üldpõhimõtetele. |
2. |
32001 L 0080: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
(1) Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv 68/360/EMÜ liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33) ning see on tunnistatud kehtetuks alates 30. aprillist 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(2) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(3) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(5) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).
(7) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1).
(8) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(9) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(10) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.
(11) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26;
(12) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(13) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ ja viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
VI LISA liide
I PEATÜKK
EL nõuetele mittevastavat piima töötlevate piimatöötlemisettevõtete nimekiri osutatud VI lisa 4. peatüki B osa lõikes a
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi ja aadress |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
Blagoevgradi piirkond — nr 1 |
|||
1 |
BG 0112004 |
“Matand” EOOD gr. Pernik ul. “Lenin” 111 |
s. Eleshnitsa |
Burgase piirkond — nr 2 |
|||
2 |
BG 0212013 |
ET “Marsi-Mincho Bakalov” gr. Burgas j.k. “Vazrajdane” bl. 1 |
Burgas j.k. “Pobeda” ul. “Baykal” 9 |
3 |
BG 0212027 |
DZZD “Mlechen svyat” gr. Burgas j.k. “Izgrev” ul. “Malchika” 3 |
s. Debelt ul. “Indje voyvoda” 5 obl. Burgaska |
4 |
BG 0212028 |
“Vester” OOD gr. Burgas ul. “Fotinov” 36 |
s. Sigmen |
5 |
BG 0212047 |
“Complektstroy” EOOD gr. Burgas ul. “Aleksandar Stamboliiski” 17 |
s. Veselie |
Vidini piirkond — nr 5 |
|||
6 |
BG 0512025 |
“El Bi Bulgarikum” EAD gr. Vidin |
gr. Vidin Yujna promishlena zona |
Vratsa piirkond — nr 6 |
|||
7 |
BG 0612010 |
“Hadjiiski i familiya” EOOD s. Gradeshnitsa |
s. Gradeshnitsa |
8 |
BG 0612027 |
“Mlechen ray 99” EOOD gr. Vratsa j.k. “Dabnika” bl. 48 ap. 3 |
gr. Vratsa j.k. Bistrets Stopanski dvor |
9 |
BG 0612035 |
ET “Nivego” s. Chiren |
s. Chiren |
Gabrovo piirkond — nr 7 |
|||
10 |
BG 0712001 |
“Ben Invest” OOD s. Kostenkovtsi obsht. Gabrovo |
s. Kostenkovtsi obsht. Gabrovo |
11 |
BG 0712002 |
“Shipka 97” AD gr. Gabrovo ul. “V. Levski” 2 |
gr. Gabrovo ul. “V. Levski” 2 |
12 |
BG 0712003 |
“Elvi” OOD s. Velkovtsi obsht. Gabrovo |
s. Velkovtsi obsht. Gabrovo |
13 |
BG 0712008 |
“Milkieks” OOD gr. Sevlievo j.k. “d-r Atanas Moskov” |
gr. Sevlievo j.k. “Atanas Moskov” |
Dobrichi piirkond — nr 8 |
|||
14 |
BG 0812002 |
“AVITA” OOD gr. Sofia ul. “20-ti April” 6 |
s. Tsarichino |
15 |
BG 0812008 |
“Roles 2000” OOD gr. Varna ul. “Tsar Ivan Shishman” 13 |
s. Kardam |
16 |
BG 0812019 |
“Filipopolis” OOD gr. Plovdiv ul. “Hristo Danov” 2 |
s. Jeglartsi |
17 |
BG 0812029 |
“AKURAT — MLECHNA PROMISHLENOST” OOD gr. Sofia ul. “Baba Vida 2” |
gr. Dobrich j.k. “Riltsi” |
18 |
BG 0812030 |
“FAMA” AD gr. Varna ul. “Evlogi Georgiev” 23 |
gr. Dobrich bul. “Dobrudja” 2 |
Kardjali piirkond — nr 9 |
|||
19 |
BG 0912004 |
ET “Rado” s. Byal izvor |
s. Byal izvor obsht. Ardino |
Kyustendili piirkond — nr 10 |
|||
20 |
BG 1012012 |
“Galkom” OOD gr. Dupnitsa |
gr. Dupnitsa ul. “Venelin” 57 |
21 |
BG 1012008 |
ET “Nikolay Kolev” s. Konyavo |
s. Konyavo |
Lovechi piirkond — nr 11 |
|||
22 |
BG 1112001 |
“Prima Lakta” Ltd. gr. Lovech ul. “Troyansko shose” 1 |
gr. Lovech ul. “Troyansko shose” |
23 |
BG 1112004 |
“Mlekoprodukt” OOD gr. Lovech |
s. Goran |
24 |
BG 1112008 |
“Plod” AD gr. Apriltsi |
gr. Apriltsi |
25 |
BG 1112012 |
“Stilos” OOD gr. Dupnitsa ul. “Batenberg” 64 |
s. Lesidren |
Pazardjiki piirkond — nr 13 |
|||
26 |
BG 1312011 |
“Eko-F” EAD gr. Sofia ul. “Stara planina” 34 |
s. Karabunar |
27 |
BG 1312015 |
“Mevgal Bulgaria” EOOD gr. Velingrad |
gr. Velingrad j.k. “Industrialen” |
28 |
BG 1312022 |
ET “Palmite-Vesela Popova” gr. Plovdiv ul. “Koprivkite” 23 |
gr. Strelcha ul. “Osvobojdenie” 17 |
Pleveni piirkond — nr 15 |
|||
29 |
BG 1512003 |
“Mandra 1” EOOD gr. Obnova |
s. Tranchovitsa |
30 |
BG 1512006 |
“Mandra” OOD s. Obnova |
s. Obnova |
31 |
BG 1512008 |
ET “Viola” s. Koynare |
gr. Koynare ul. “Hristo Botev” 16 |
32 |
BG 1512010 |
ET “Militsa Lazarova-90” gr. Slavyanovo |
gr. Slavyanovo ul. “Asen Zlatarev” 2 |
Plovdivi piirkond — nr 16 |
|||
33 |
BG 1612009 |
ET “D.Madjarov” gr. Plovdiv |
gr. Stamboliiski-mandra |
34 |
BG 1612013 |
ET “Polidey - EI” gr. Karlovo |
s. Domlyan |
35 |
BG 1612017 |
“Snep” OOD gr. Rakovski |
gr. Rakovski ul. “F.Stanislavov” 57 |
36 |
BG 1612020 |
ET “Bor -Chvor” s. Dalbok izvor |
s. Dalbok izvor |
37 |
BG 1612023 |
“Vanela” OOD gr. Plovdiv bul. “Bulgaria” 170 |
s. Tsarimir |
38 |
BG 1612024 |
SD “Kostovi - EMK” gr. Saedinenie |
gr. Saedinenie |
39 |
BG 1612039 |
“Topolovo-Agrokomers” OOD gr. Sofia z.k. Dianabad, bl.20 |
s. Topolovo Stopanski dvor |
40 |
BG 1612040 |
“Mlechni produkti” OOD gr. Plovdiv |
s. Manole |
Razgradi piirkond — nr 17 |
|||
41 |
BG 1712002 |
ET “Rosver” gr. Tsar Kaloyan ul. “Ivan Vazov” 4 |
gr. Tsar Kaloyan ul. “Sofia” 41 |
42 |
BG 1712010 |
“Bulagrotreyd” OOD gr. Ruse ul. “Elin Pelin” 15A |
s. Juper |
43 |
BG 1712020 |
ET “Prelest-Sevim Ahmed” s. Podayva ul. “Struma” 12 |
s. Lavino Stopanski dvor |
44 |
BG 1712042 |
ET “Madar” s. Madrevo ul. “Han Kubrat” 65 |
s. Terter Stopanski dvor |
Ruse piirkond — nr 18 |
|||
45 |
BG 1812002 |
“Laktis-Byala” AD gr. Byala |
gr. Byala ul. “Stefan Stambolov” 75 |
46 |
BG 1812005 |
ET “DAV” gr. Ruse ul. “6-ti Septemvri” 43 |
gr. Vetovo |
47 |
BG 1812022 |
ZKPU “Tetovo” s. Tetovo |
s. Tetovo ul. “Tsar Osvoboditel” 5 |
48 |
BG 1812011 |
ET “Georgi Bojinov-Gogo” s. Nikolovo |
s. Nikolovo |
Silistra piirkond — nr 19 |
|||
49 |
BG 1912004 |
ET “Merone-Hristo Kunev” gr. Silistra bul. “Makedonia” 150 |
gr. Alfatar |
50 |
BG 1912013 |
“JOSI” OOD gr. Sofia ul. “Hadji Dimitar” 142 vh.A |
s. Chernolik |
51 |
BG 1912024 |
“Buldeks” OOD gr. Silistra ul. “D.Donchev” 6 |
s. Belitsa |
Sliveni piirkond — nr 20 |
|||
52 |
BG 2012007 |
“Delta lakt” OOD gr. Stara Zagora ul. “Tsar Kaloyan” 20 |
s. Stoil Voyvoda |
53 |
BG 2012020 |
“Yotovi” OOD gr. Sliven j.k. Rechitsa ul. “Kosharite” 12 |
gr. Sliven j.k. Rechitsa |
54 |
BG 2012022 |
“Bratya Zafirovi” OOD gr. Sliven ul. “Treti mart” 7 |
gr. Sliven Industrialna zona Zapad |
55 |
BG 2012030 |
“Agroprodukt” OOD gr. Sliven ul. “Oreshak” 24 |
s. Dragodanovo |
56 |
BG 2012036 |
“Minchevi” OOD s. Korten obl. Sliven |
s. Korten obl. Sliven |
Smolyani piirkond — nr 21 |
|||
57 |
BG 2112001 |
“Belev” EOOD gr. Smolyan |
gr. Smolyan ul. “Trakiya” 15 |
58 |
BG 2112021 |
“Rossi” EOOD gr. Dospat |
gr. Dospat |
59 |
BG 2112018 |
ET “Rosen Atanasov-Komers” s. Kutela |
s. Kutela |
60 |
BG 2112023 |
ET “Iliyan Isakov” s. Trigrad |
s. Trigrad obsht. Devin |
Sofia linna piirkond — nr 22 |
|||
61 |
BG 2212001 |
“Danon — Serdika” AD gr. Sofia ul. “Ohridsko ezero” 3 |
ul. “Ohridsko ezero” 3 |
62 |
BG 2212002 |
“Formalat” EOOD s. G.Lozen ul. “Saedinenie” 132 |
s. G. Lozen ul. “Saedinenie” 132 |
63 |
BG 2212009 |
“Serdika-94” OOD j.k. Jeleznitsa |
j.k. Jeleznitsa |
64 |
BG 2212022 |
“Megle - MJ” OOD ul. “Probuda” 14 |
ul. “Probuda” 12-14 |
65 |
BG 2212023 |
“EL BI BULGARIKUM” EAD gr. Sofia ul. “Saborna” 9 |
ul. “Malashevska” 12A |
Sofia rajooni piirkond — nr 23 |
|||
66 |
BG 2312013 |
ET “Dobrev” s. Dragushinovo |
s. Dragushinovo |
67 |
BG 2312016 |
AD “Bovis” s. Trudovets |
s. Trudovets |
68 |
BG 2312026 |
“Dyado Liben” OOD gr. Sofia ul. “Hubcha” 2 |
gr. Koprivshtitsa bul. “H.Nencho Palaveev” 137 |
69 |
BG 2312033 |
“Balkan Spetsial” OOD gr. Sofia |
s. Gorna Malina |
70 |
BG 2312002 |
ET “Danim” gr. Elin Pelin |
gr. Elin Pelin bul. “Vitosha” 18A |
Stara Zagora piirkond — nr 24 |
|||
71 |
BG 2412019 |
“Dekada” OOD gr. Stara Zagora bul. “Ruski” 41 et.3 ap.9 |
s. Elhovo |
72 |
BG 2412023 |
Agricultural Institute gr. Stara Zagora |
gr. Stara Zagora |
73 |
BG 2412033 |
“Gospodinovi” OOD gr. Stara Zagora pl. “Beroe” 1 ap.21 |
s. Julievo |
Targovishte piirkond — nr 25 |
|||
74 |
BG 2512004 |
“PIP Trade” OOD gr. Sofia ul. “Baba Vida” 2 |
s. Davidovo |
75 |
BG 2512006 |
“Hadad” OOD s. Makariopolsko |
s. Makariopolsko |
76 |
BG 2512016 |
“Milktreyd-BG” OOD gr. Sofia obsht. “Studentska” 58-A-115 |
s. Saedinenie obl. Targovishte |
77 |
BG 2512017 |
“YU E S - Komers” OOD gr. Opaka |
s. Golyamo Gradishte ul. “Rakovski” 2 |
Yamboli piirkond — nr 28 |
|||
78 |
BG 2812002 |
“Arachievi” OOD gr. Elhovo ul. “Bakalov” 19 |
s. Kirilovo |
79 |
BG 2812003 |
“Balgarski jogurt” OOD s. Ravda |
s. Veselinovo Kompleks “Ekaterina” |
80 |
BG 2812025 |
“Sakarela” OOD gr. Yambol ul. “Hr. Botev” 24-B-15 |
gr. Yambol ul. “Preslav” 269 |
II PEATÜKK
EL nõuetele vastavat ja mittevastavat piima töötlevate piimatöötlemisettevõtete nimekiri osutatud VI lisa 4. peatüki B osa lõigetes a ja c
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi ja aadress |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
Veliko Tarnovo piirkond — nr 4 |
|||
1 |
BG 0412002 |
“Sofbiolayf-BG” OOD gr. Svishtov |
gr. Svishtov ul. “33-ti svishtovski polk.” 67 |
2 |
BG 0412009 |
“Milki-luks” OOD gr. Plovdiv |
s. Byala Cherkva |
3 |
BG 0412010 |
“Bi Si Si Handel” OOD gr. Elena |
gr. Elena ul. “Treti mart” 19 |
Vratsa piirkond — nr 6 |
|||
4 |
BG 0612012 |
ET “Zorov - 97” gr. Vratsa j.k. Kulata ul. “Palkovitsa” 7 |
Vrachanski balkan, mestnost “Parshevitsa” |
Dobrichi piirkond — nr 8 |
|||
5 |
BG 0812009 |
“Serdika - 90” AD gr. Dobrich |
gr. Dobrich ul. “25 septemvri” 100 |
Lovechi piirkond — nr 11 |
|||
6 |
BG 1112006 |
“Kondov Ekoproduktsiya” OOD gr. Sofia |
s. Staro selo |
Plovdivi piirkond — nr 16 |
|||
7 |
BG 1612001 |
“OMK” gr. Sofia |
gr. Plovdiv bul. “Dunav” 3 |
8 |
BG 1612002 |
“Shipka 99” OOD gr. Parvomay |
gr. Parvomay |
9 |
BG 1612037 |
“Filipopolis-RK” OOD gr. Plovdiv |
gr. Plovdiv j.k. “Proslav” ul. “Prosveta” 2A |
10 |
BG 1612041 |
“Elit-95” EOOD s. Dalbok izvor |
s. Dalbok izvor |
Ruse piirkond — nr 18 |
|||
11 |
BG 1812003 |
“Sirma Prista” AD gr. Ruse |
gr. Ruse bul. “3-ti mart” 1 |
Sliveni piirkond — nr 20 |
|||
12 |
BG 2012006 |
“Mlechen pat” AD gr. Sofia ul. “Vasil Levski” 109 |
gr. Nova Zagora j.k. Industrialen |
13 |
BG 2012009 |
“Vangard” OOD gr. Sliven ul. “Al. Stamboliiski” 1 |
s. Jelyo voyvoda obl. Sliven |
14 |
BG 2012019 |
“Hemus milk komers” OOD gr. Sliven ul. “Neofit Rilski” 3a |
gr. Sliven Industrialna zona Zapad j.k. 10 |
15 |
BG 2012042 |
“Tirbul” EAD gr. Sliven |
“Tirbul” EAD gr. Sliven |
Stara Zagora piirkond — nr 24 |
|||
16 |
BG 2412005 |
“Markeli” AD gr. Stara Zagora ul. “Sv.Kn.Boris” 67 et.3 ap.6 |
gr. Kazanlak j.k. Industrialen |
Targovishte piirkond — nr 25 |
|||
17 |
BG 2512001 |
“Mladost - 2002” OOD gr. Targovishte |
gr. Targovishte bul. “29-ti yanuari” 7 |
18 |
BG 2512020 |
“Mizia-Milk” OOD gr. Targovishte ul. “Rodopi” 5 |
gr. Targovishte Industrialna zona |
Haskovo piirkond — nr 26 |
|||
19 |
BG 2612047 |
“Balgarsko sirene” OOD gr. Harmanli ul. “Gotse Delchev” 1 |
gr. Haskovo bul. “Saedinenie” 94 |
Yamboli piirkond — nr 28 |
|||
20 |
BG 2812022 |
“Karil i Tanya” OOD gr. Yambol |
gr. Yambol ul. “Graf Ignatiev” 189 |
VII LISA
Ühinemisakti artikli 23 osutatud nimekiri: üleminekumeetmed — Rumeenia
1. ISIKUTE LIIKUMISVABADUS
Euroopa Ühenduse asutamisleping
|
31968 R 1612: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
|
31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1). |
|
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprilli 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). |
1. |
EÜ asutamislepingu artiklit 39 ja artikli 49 esimest lõiku] kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Rumeenia ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2—14 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti. |
2. |
Erandina määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklitest 1—6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Rumeenia kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viieaastase perioodi lõpuni. Rumeenia kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule. Samad õigused on ka Rumeenia kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem. Eespool teises ja kolmandas lõigus osutatud Rumeenia kodanikud jäävad neis lõikudes sätestatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad. Neid õigusi ei ole Rumeenia kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud. |
3. |
Enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppu kontrollib nõukogu punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel. Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase perioodi lõppedes teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
4. |
Rumeenia taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Rumeenia taotluse saamist. |
5. |
Liikmesriik, kes punktis 2 märgitud viieaastase perioodi lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsmeaastase perioodi lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. |
6. |
Seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Rumeenia kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt. |
7. |
Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6, võivad seitsme ühinemisjärgse aasta jooksul kasutada allpool kirjeldatud menetlust. Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse kuupäevast võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul. Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused. |
8. |
Kuni määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamine on punktide 2—5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Rumeenias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Rumeenia kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:
Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist. |
9. |
Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle direktiivi 68/360/EMÜ (1) sätted, ei või lahutada määruse (EMÜ) nr 1612/68 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2—5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Rumeenia ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2—5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks. |
10. |
Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Rumeenia jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed. |
11. |
Kui mõni praegustest liikmesriikidest on peatanud määruse (EMÜ) nr 1612/68 artiklite 1—6 kohaldamise, võib Rumeenia kasutada Bulgaaria suhtes punktis 7 sätestatud menetlust. Sel ajal Rumeenia poolt Bulgaaria kodanikele järelevalve eesmärgil välja antavad tööload antakse välja automaatselt. |
12. |
Punktide 2—5 ja 7—9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 1—6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada. |
13. |
Selleks et tulla teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste tööturuhäirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Rumeenia töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi EÜ asutamislepingu artikli 49 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Rumeenia äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed. Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:
Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt eelmistele lõikudele erandi EÜ asutamislepingu artikli 49 esimesest lõigust, võib Rumeenia võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid. Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Rumeenia vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. |
14. |
Punktide 2—5 ja 7—12 kohaldamise mõjul ei või Rumeenia kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1—13 kohaldamisest. Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Rumeenia võõrtöötajaid ja nende perekondi või Rumeenias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Rumeenias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Rumeenias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Rumeenia kodanikke. |
2. TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS
31997 L 0009: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).
Erandina direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikest 1 ei kehti Rumeenias miinimumkaitsetase kuni 31. detsembrini 2011. Rumeenia tagab, et 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 on investeeringud tagatud tema investeeringute tagamise skeemi alusel vähemalt 4 500 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 vähemalt 7 000 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 vähemalt 9 000 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 vähemalt 11 000 EUR suuruses summas, 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 vähemalt 15 000 EUR suuruses summas.
Üleminekuperioodi jooksul on teistel liikmesriikidel õigus välistada nende territooriumil asutatud Rumeenia investeerimisühingu filiaali tegutsemine, juhul kui ja niikaua kuni selline filiaal ei ole asjaomase liikmesriigi territooriumil ühinenud ametlikult tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga, et katta erinevus Rumeenia kaitsetaseme ja direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud miinimumkaitsetaseme vahel.
3. KAPITALI VABA LIIKUMINE
Euroopa Liidu leping,
Euroopa Ühenduse asutamisleping.
1. |
Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Rumeenia viie aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud lisaeluaseme jaoks maa omandamise suhtes liikmesriikide kodanike poolt või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt, kes ei ela Rumeenias, ja teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, mis ei ole asutatud Rumeenia territooriumil ega oma seal filiaali või esindust. Liikmesriikide kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike suhtes, kes Rumeenias seaduslikult elavad, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid eeskirju ja menetlusi kui need, mida kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes. |
2. |
Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Rumeenia seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima ühinemislepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud piirangud põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise suhtes liikmesriikide kodanike poolt, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriikide kodanike poolt ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi seaduste alusel asutatud äriühingute poolt, kes ei ole Rumeenias asutatud ega registrisse kantud. Ühelgi juhul ei või liikmesriigi kodanikku kohelda põllumajandusmaa, metsa ja metsamaa omandamise osas vähem soodsalt kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku. Talupidajate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Rumeenias ja seal elada, ei kohaldata eelmise lõigu sätted ega muid menetlusi kui need, mida kohaldatakse Rumeenia kodanike suhtes. Kolmandal ühinemisjärgsel aastal korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada. |
4. KONKURENTSIPOLIITIKA
A. MAKSUALANE ABI
1. Euroopa Ühenduse asutamisleping, VI jaotise 1. peatükk — “Konkurentsieeskirjad”
a) |
Olenemata EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 võib Rumeenia jätkata ettevõtjate, kellele on enne 1. juulit 2003 väljastatud alalise investori tunnistus mahajäänud piirkonnas, vabastamist äriühingu tulumaksust valitsuse erakorralise määruse nr 24/1998 (milles käsitletakse mahajäänud piirkondi) alusel, mida on muudetud järgmiselt:
|
b) |
Rumeenia esitab komisjonile:
|
2. Euroopa Ühenduse asutamisleping, VI jaotise 1. peatükk — “Konkurentsieeskirjad”
a) |
Olenemata EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 võib Rumeenia jätkata ettevõtjate, kes on sõlminud enne 1. juulit 2002 vabakaubanduspiirkondade ametitega ärilepingud, litsentsitasust vabastamist seaduse nr 84/1992 (mis reguleerib vabakaubanduspiirkondi; koos muudatustega) alusel kuni 31. detsembrini 2011, järgmistel tingimustel:
|
b) |
Rumeenia esitab komisjonile:
|
B. TERASETÖÖSTUSE RESTRUKTUREERIMINE
Euroopa Ühenduse asutamisleping, VI jaotise 1. peatükk — “Konkurentsieeskirjad”
1. |
Olenemata EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 loetakse aastatel 1993—2004 Rumeenia poolt teatavatele Rumeenia terasetööstuse osadele restruktureerimiseks antud riigiabi ühisturuga kokkusobivaks, tingimusel et:
|
2. |
Rumeenia terasetööstuse restruktureerimise raames võivad riigiabi saada ainult I osa A liites loetletud äriühingud (edaspidi “abisaavad äriühingud”). |
3. |
Abisaavate äriühingute individuaalsetes äriplaanides ja siseriiklikus restruktureerimisprogrammis kirjeldatud ning käesolevates sätetes ja A liites esitatud tingimustele vastav Rumeenia terasesektori restruktureerimine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2008 (edaspidi “restruktureerimisperioodi lõpp”). |
4. |
Abisaav äriühing ei tohi:
|
5. |
Hilisemate muutuste korral abisaava äriühingu omandilises kuuluvuses austatakse käesolevates sätetes ja A liites määratletud tingimusi ja põhimõtteid, mis käsitlevad elujõulisust, riigiabi ja võimsuse vähendamist. |
6. |
I osa A liites “abisaavate äriühingutena” loetlemata äriühingutele ei anta restruktureerimiseks riigiabi ega muud abi, mis ei ole ühenduse riigiabi eeskirjadega kooskõlas, ning nad ei pea seetõttu võimsust vähendama. Võimsuse vähendamist sellistes äriühingutes ei võeta minimaalse vähendamise puhul arvesse. |
7. |
Abisaavatele äriühingutele kinnitatava restruktureerimisabi kogusumma määratakse kindlaks põhjendustes iga abimeetme kohta, mis on esitatud lõplikus siseriiklikus restruktureerimisprogrammis ja individuaalsetes äriplaanides, mis kinnitatakse Rumeenia ametiasutuste poolt ning Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide täitmise lõpliku kontrolli tulemusel ja nõukogu heakskiitmisel. Ajavahemikul 1993—2004 määratud ja makstud restruktureerimisabi kogusumma ei tohi mingil juhul ületada 49 985 miljardit leud. Üldise ülemmäära piires kohaldatakse igale abisaavale äriühingule ajavahemikul 1993—2004 järgmised määratava või makstava riigiabi vaheülemmäärad või maksimumsummad:
Riigiabi aitab muuta abisaavad äriühingud restruktureerimisperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks. Sellise abi suurus ja ulatus ei ole suuremad kui elujõulisuse tagamiseks vältimatult vajalik. Elujõulisus määratakse kindlaks võttes arvesse III osa A liites kirjeldatud kriteeriume. Rumeenia ei anna Rumeenia terasetööstuse restruktureerimiseks muud riigiabi. |
8. |
Aastatel 1993—2008 vähendavad abisaavad äriühingud valmistoodete puhul kogu netovõimsust vähemalt 2,05 miljoni tonni võrra. Võimsuse vähendamise mõõtmisaluseks on asjaomaste kuumavaltsitud terase tootmisrajatiste sulgemine alatiseks nende füüsilise hävitamise teel, nii et selliseid rajatisi ei ole enam võimalik taastada. Abisaava äriühingu pankroti väljakuulutamist ei loeta võimsuse vähendamiseks (9). Minimaalse netovõimsuse 2,05 miljoni tonni võrra vähendamise ning tootmise lõpetamise ja nimetatud rajatiste alatiseks sulgemise tähtaegadest peetakse kinni kooskõlas II osa A liites sätestatud ajakavaga. |
9. |
Individuaalsetes äriplaanides peab olema abisaavate äriühingute kirjalik kinnitus. Äriplaane tuleb rakendada ja eelkõige peavad need hõlmama järgmist:
|
10. |
Kõik hilisemad siseriikliku restruktureerimisprogrammi ja individuaalsete äriplaanide muudatused peab heaks kiitma komisjon ja vajaduse korral nõukogu. |
11. |
Restruktureerimine toimub täieliku läbipaistvuse tingimusel ja mõistlike turumajanduspõhimõtete alusel. |
12. |
Komisjon ja nõukogu jälgivad tähelepanelikult restruktureerimisprogrammi ja individuaalsete äriplaanide elluviimist ning samuti käesolevates sätetes ja A liites esitatud tingimuste täitmist enne ja pärast ühinemist kuni aastani 2009. Eelkõige jälgib komisjon lõigetes 7 ja 8 esitatud riigiabi, elujõulisust ja võimsuse vähendamist käsitlevate peamiste kohustuste ja sätete täitmist eelkõige III osa A liite lõikes 9 esitatud restruktureerimise kriteeriume kasutades. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. |
13. |
Jälgimise alla kuulub sõltumatu hindamine, mis viiakse läbi igal aastal ajavahemikul 2005—2009. |
14. |
Rumeenia teeb täielikku koostööd jälgimiskorralduse raames. Eelkõige:
|
15. |
Rumeenia ametiasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev nõuandekomitee tuleb kokku iga kuue kuu järel. Kui komisjon peab vajalikuks, võivad aset leida ka nõuandekomitee erakorralised kohtumised. |
16. |
Kui jälgimise põhjal tuvastab komisjon olulisi lahknevusi makromajanduslike arengute prognoosidest, abisaavate äriühingute finantsolukorrast või elujõulisuse hinnangust, võib ta nõuda Rumeenialt vajalike meetmete võtmist, et tugevdada või muuta asjaomaste abisaavate äriühingute restruktureerimismeetmeid. |
17. |
Kui jälgimisel ilmneb, et:
astub komisjon vajalikke samme, et nõuda asjaomastelt äriühingutelt käesolevate sätete ja A liite tingimusi rikkudes antud abi tagasimaksmist. Vajadusel rakendatakse ühinemisakti artiklis 37 või ühinemisakti artiklis 39 sätestatud kaitseklausleid. |
5. PÕLLUMAJANDUS
A. PÕLLUMAJANDUSALASED ÕIGUSAKTID
31999 R 1493: nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
32003 R 1795: komisjoni määrus (EÜ) nr 1795/2003, 13.10.2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13). |
Erandina määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 lõigetest 1-3 võib Rumeenia tunnustada taasistutusõigusi, mis tulenevad 30 000 hektarilt viinamarjakasvatusalalt selliste hübriidsortide väljajuurimisest, mis ei tohi kuuluda viinamarjasortide liigitusse. Neid taasistutusõigusi võib kasutada ainult 31. detsembrini 2014 ja üksnes liigi Vitis vinifera sortide istutamiseks.
Nende viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks ei ole õigust saada määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 13 ettenähtud ühenduse toetust. Ümberkorraldus- ja üleminekukulude katmiseks võib aga anda siseriiklikku toetust. Selline toetus ei tohi ületada 75 % kõigist kuludest viinamarjaistanduse kohta.
B. VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
I. VETERINAARÕIGUSAKTID
32004 R 0852: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
32004 R 0813: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse loomse toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
a) |
Määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa II peatükis ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao II ja III peatükis, II jao II ja III peatükis ning V jao I peatükis sätestatud struktuurinõudeid ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2009 käesoleva lisa B liites loetletud Rumeenia ettevõtete suhtes, kui allpool kehtestatud tingimustest ei tulene teisiti. |
b) |
Niikaua kui punktis a nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult siseturule või kasutada edasiseks töötlemiseks Rumeenia ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga a, sõltumata turustamiskuupäevast. Nendel toodetel peab olema määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tervise- või tunnusmärk. Eelmist lõiku kohaldatakse samuti kõigi toodete suhtes, mis on pärit ühendatud lihatöötlemisettevõtetest, millest osa on hõlmatud punkti a sätetega. |
c) |
Käesoleva lisa B liites loetletud piimatöötlemisettevõtted võivad kuni 31. detsembrini 2009 võtta vastu toorpiimasaadetisi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetele või mida ei ole käideldud nende nõuete kohaselt, tingimusel et need tootjad, kellelt piim on tarnitud, on loetletud Rumeenia ametiasutuste poolt selleks otstarbeks koostatud nimekirjas. Rumeenia esitab komisjonile aastaaruanded nimetatud piimatootjate ja piimakogumissüsteemi ajakohastamise osas toimunud arengu kohta. |
d) |
Rumeenia tagab järkjärgulise ülemineku punktis a nimetatud struktuurinõuetele. Enne ühinemiskuupäeva esitab Rumeenia komisjonile pädevate siseriiklike veterinaarasutuste poolt heakskiidetud ajakohastamiskava iga punktis a sätestatud meetmega hõlmatud ja B liites loetletud ettevõtte kohta. Kava peab sisaldama punktis a osutatud nõuetega seotud kõigi puuduste loetelu ja nende kõrvaldamise kavandatud kuupäeva. Rumeenia esitab komisjonile aastaaruanded iga ettevõtte arengu kohta. Rumeenia tagab, et tegevust võivad jätkata ainult need ettevõtted, mis 31. detsembriks 2009 vastavad täielikult kõnealustele nõuetele. |
e) |
Komisjon võib määruse (EÜ) nr 178/2002 (10) artiklis 58 osutatud korras käesoleva lisa B liidet ajakohastada enne ühinemist ja kuni 31. detsembrini 2009 ning lisada loetellu üksikuid ettevõtteid või neid sealt välja jätta, arvestades olemasolevate puuduste kõrvaldamisel toimunud arengut ja järelevalveprotsessi tulemusi. Ülalmainitud üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks võib vastu võtta üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 58 osutatud korras. |
II. FÜTOSANITAARÕIGUSAKTID
31991 L 0414: nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
32004 L 0099: komisjoni direktiiv 2004/99/EÜ, 1.10.2004 (ELT L 309, 6.10.2004, lk 6). |
Erandina direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõikest 1 võib Rumeenia lükata edasi direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas nimetatud teabe esitamise Rumeenias praegu lubatud ja ainult Rumeenia territooriumil turustatavate taimekaitsevahendite kohta, mis sisaldavad vaseühendeid (sulfaati, oksükloriidi või hüdroksiidi), väävlit, atsetokloori, dimetoaati ja 2,4-D, tingimusel et need ühendid on sel hetkel loetletud nimetatud direktiivi I lisas. Eespool nimetatud tähtaegu võib edasi lükata hiljemalt kuni 31. detsembrini 2009, v.a 2,4-D osas, mille puhul võib tähtaega pikendada hiljemalt kuni 31. detsembrini 2008. Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse üksnes nende taotleja-ettevõtete suhtes, kes enne 1. jaanuari 2005 tegelikult alustasid nõutava teabe tootmist või kogumist.
6. RANSPORDIPOLIITIKA
1. |
31993 R 3118: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93, 25. oktoober 1993, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid (EÜT L 279, 12.11.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31996 L 0053: nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 96/53/EÜ artikli 3 lõikest 1 võivad sõidukid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisas sätestatud gruppide 3.2.1, 3.4.1, 3.4.2 ja 3.5.1 piirväärtustele, kasutada kuni 31. detsembrini 2013 ainult Rumeenia teedevõrgu parandamata osi, kui need sõidukid vastavad teljemassi kohta kehtivatele Rumeenia piirnormidele. Alates ühinemiskuupäevast ei tohi direktiivi 96/53/EÜ nõuetele vastavatel sõidukitel piirata peamiste transiiditrasside kasutamist, mis on ette nähtud EÜ-Rumeenia veolepingu (11) 5. lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (12) I lisas; nimetatud trassid on loetletud allpool:
Rumeenia peab kinni oma allpool toodud kaardil esitatud teisejärgulise teedevõrgu parandamise ajakavast, mis on esitatud allpool olevas tabelis. Kõik infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul kasutatakse vahendeid ühenduse eelarvest, peavad tagama, et liiklussõlmed ehitataks või parandataks selliselt, et nende kandevõime oleks 11,5 tonni telje kohta. Vastavalt parandamise lõpuleviimisele avatakse järk-järgult Rumeenia teisejärguline teedevõrk rahvusvahelises liikluses osalevatele sõidukitele, mis vastavad direktiivi piirnormidele. Kui see on tehniliselt võimalik, lubatakse kogu üleminekuperioodi jooksul kasutada peale- ja mahalaadimiseks teisejärgulise teedevõrgu parandamata osi. Alates ühinemiskuupäevast võetakse kõigilt rahvusvahelises liikluses osalevatelt sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, Rumeenia teisejärgulise teedevõrgu kasutamise eest ajutist lisamaksu üksnes juhul, kui need ületavad riiklikku teljekoormuse piirmäära. Nimetatud sõidukitelt ei võeta Rumeenia teisejärgulise teedevõrgu kasutamise eest sellist ajutist lisamaksu, kui need ületavad sõiduki mõõtmete või täismassi kohta kehtivat riiklikku piirmäära. Lisaks sellele võetakse kõigilt rahvusvahelises liikluses osalevatelt õhkvedrustusega sõidukitelt, mis vastavad direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele, vähemalt 25 % võrra madalamat maksu. Rahvusvahelises liikluses osalevatelt sõidukitelt, mis vastavad direktiivi piirnormidele, võetakse teisejärgulise teedevõrgu parandamata osade kasutamise eest ajutist lisamaksu mittediskrimineerival alusel. Maksukorraldus peab olema läbipaistev ning maksude tasumine ei tohi kasutaja jaoks kaasa tuua põhjendamatut halduskoormat ega viivitust ning maksude tasumine ei tohi põhjustada teljekoormuse piirmäärade süstemaatilist kontrollimist piiril. Teljekoormuse piirmäärade järgimine tuleb tagada mittediskrimineerivalt kogu territooriumil ja piirmäärasid tuleb kohaldada ka Rumeenias registreeritud sõidukite suhtes. Direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirnormidele vastavatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt tasutavad maksud ei tohi ületada allpool olevas tabelis esitatud maksumäärasid (2002. aasta andmed). Direktiivi 96/53/EÜ piirnormidele vastavatelt õhkvedrustusega sõidukitelt tasutakse vähemalt 25 % võrra madalamat maksu. Direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirnormidele vastavatelt õhkvedrustuseta sõidukitelt tasutava maksu maksimummäär (2002. aasta andmed)
Direktiivis 96/53/EÜ sätestatud piirnormidele vastavatele sõidukitele järk-järgult avatava teisejärgulise teedevõrgu parandamise ajakava
|
3. |
31999 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 1999/62/EÜ artikli 6 lõikest 1 ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2010 direktiivi I lisas sätestatud maksu miinimummäärasid sõidukite suhtes, mida kasutatakse vaid riigisisestel vedudel. Selle ajavahemiku jooksul peavad Rumeenias nimetatud sõidukite suhtes kohaldatavad maksumäärad jõudma järk-järgult direktiivi I lisas sätestatud maksu miinimummääradeni järgmise ajakava kohaselt:
|
7. MAKSUSTAMINE
1. |
31977 L 0388: nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ, 17. mai 1977, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Rumeenia säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kuni on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
2. |
31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Rumeenia kuni 31. detsembrini 2009 edasi lükata aktsiisi üldise alammäära kohaldamise kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega), tingimusel et selle aja jooksul kohandab Rumeenia järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga. Ilma et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (15) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele, mida võib Rumeeniast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi, tingimusel et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist. |
3. |
32003 L 0049: nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49); viimati muudetud aktiga:
Rumeenial on lubatud mitte kohaldada direktiivi 2003/49/EÜ artikli 1 sätteid kuni 31. detsembrini 2010. Üleminekuperioodi ajal ei tohi teise liikmesriigi sidusühingule või liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %. |
4. |
32003 L 0096: nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51); viimati muudetud aktiga:
|
8. ENERGEETIKA
31968 L 0414: nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, 20. detsember 1968, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14); viimati muudetud järgmise aktiga:
— |
31998 L 0093: nõukogu direktiiv 98/93/EÜ, 14.12.1998 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 100). |
— |
68,75 päeva 1. jaanuariks 2007; |
— |
73 päeva 31. detsembriks 2007; |
— |
77,25 päeva 31. detsembriks 2008; |
— |
81,5 päeva 31. detsembriks 2009; |
— |
85,45 päeva 31. detsembriks 2010; |
— |
90 päeva 31. detsembriks 2011. |
9. KESKKOND
A. ÕHU KVALITEET
31994 L 0063: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24); muudetud järgmise aktiga:
— |
32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). |
1. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 3 ja I lisast ei kohaldata terminalides olevaid hoidlaid käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
2. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 4 ja II lisast ei kohaldata terminalides olevate teisaldatavate mahutite laadimist ja tühjendamist käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
3. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 5 ei kohaldata terminalides olevaid teisaldatavaid mahuteid käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
4. |
Erandina direktiivi 94/63/EÜ artiklist 6 ja III lisast ei kohaldata teenindusjaamades olevate hoidlate laadimist käsitlevaid nõudeid Rumeenias:
|
B. JÄÄTMEHOOLDUS
1. |
31993 R 0259: nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
2. |
31994 L 0062: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10); viimati muudetud järgmise aktiga:
|
3. |
31999 L 0031: nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
4. |
32002 L 0096: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikest 5 ja artikli 7 lõikest 2 saavutab Rumeenia lahuskogumise koguse, mis on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid elaniku kohta aastas, taaskasutatava koguse ning taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine koguse 31. detsembriks 2008. |
C. VEE KVALITEET
1. |
31983 L 0513: nõukogu direktiiv 83/513/EMÜ, 26. september 1983, kaadmiumi heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
31984 L 0156: nõukogu direktiiv 84/156/EMÜ, 8. märts 1984, muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbeda heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 83/513/EMÜ artiklist 3 ja I lisast, direktiivi 84/156/EMÜ artiklist 3 ja I lisast, ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2009 vette väljutatavate kaadmiumi ja elavhõbeda heitkoguste piirväärtusi, millele on osutatud nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ (24) (teatavate ühenduse veekeskkonda väljutatavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) artiklis 1, järgmiste tööstusrajatiste suhtes:
|
2. |
31984 L 0491: nõukogu direktiiv 84/491/EMÜ, 9. oktoober 1984, heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 84/491/EMÜ artiklist 3 ja I lisast ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2009 veekeskkonda lastava lindaani heitkoguste piirväärtusi, millele on osutatud nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda väljutatavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) (25) artiklis 1, järgmiste tööstusrajatiste suhtes:
|
3. |
31986 L 0280: nõukogu direktiiv 86/280/EMÜ, 12. juuni 1986, teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I loendis sisalduvate ohtlike ainete heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16); viimati muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 86/280/EMÜ artiklist 3 ja II lisast ei kohaldata Rumeenias kuni 31. detsembrini 2009 vette lastavate heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni, 1,2-dikloroetaani (EDC), trikloroetüleeni (TRI) ja triklorobenseeni (TCB) heitkoguste piirväärtusi, millele on osutatud nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ (teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) (25) artiklis 1, järgmiste tööstusrajatiste suhtes:
|
4. |
31991 L 0271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 91/271/EMÜ artiklitest 3 ja 4 ning artikli 5 lõikest 2 ei kohaldata asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Rumeenias täielikult kuni 31. detsembrini 2018 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:
Rumeenia tagab artikli 3 kohaste kogumissüsteemide arvu järkjärgulise suurenemise vastavalt järgmistele üldistele inimekvivalentide miinimummääradele:
Rumeenia tagab artikli 4 ja artikli 5 lõike 2 kohase reoveepuhastuse järkjärgulise suurenemise vastavalt järgmistele üldistele inimekvivalentide miinimummääradele:
|
5. |
31998 L 0083: nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. novembri 1998, joogivee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32); muudetud järgmise aktiga:
Erandina direktiivi 98/83/EÜ artikli 5 lõikest 2 ja artiklist 8 ning I lisa B ja C osast ei kohaldata Rumeenias täielikult järgmistele parameetritele kehtestatud väärtusi alltoodud tingimustel:
Rumeenia tagab direktiivi nõuete täitmise kooskõlas alljärgnevas tabelis toodud vahe-eesmärkidega: Paikkonnad, mis vastavad nõuetele 31. detsembriks 2006
Paikkonnad, mis vastavad nõuetele 2010 aasta lõpuks
Seda erandit ei kohaldata toiduainete töötlemiseks ettenähtud joogivee suhtes. |
D. TÖÖSTUSSAASTE JA RISKIDE MAANDAMINE
1. |
31996 L 0061: nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, 24. september 1996, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26); viimati muudetud aktiga:
Erandina direktiivi 96/61/EÜ artikli 5 lõikest 1 ei kohaldata olemasolevatele käitistele lubade andmist käsitlevaid nõudeid Rumeenias järgmiste käitiste suhtes kuni iga käitise jaoks määratud kuupäevani, kui on tegemist kohustusega järgida nimetatud käitiste käitamisel heitkoguste piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal vastavalt artikli 9 lõigetele 3 ja 4:
Neile käitistele antakse enne 30. oktoobrit 2007 välja täielikult kooskõlastatud load, mis sisaldavad individuaalset kohustuslikku ajakava täieliku vastavuse saavutamiseks. Need load tagavad 30. oktoobriks 2007 vastavuse direktiivi artiklis 3 sätestatud käitaja põhikohustusi reguleerivatele üldpõhimõtetele. |
2. |
32000 L 0076: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ, 4. detsember 2000, jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91). Erandina direktiivi 2000/76/EÜ artiklist 6, artikli 7 lõikest 1 ja artiklist 11 ei kohaldata heitkoguste piirväärtusi ja mõõtmisnõudeid Rumeenias 52 meditsiiniliste jäätmete põletusahju suhtes kuni 31. detsembrini 2007 ning 58 meditsiiniliste jäätmete põletusahju suhtes kuni 31. detsembrini 2008. Rumeenia annab komisjonile alates 30. märtsist 2007 iga aasta esimese trimestri lõpuks aru nõuetele mittevastavate ohtlike jäätmete termilise töötlemise käitiste sulgemisest ning eelneval aastal töödeldud meditsiiniliste jäätmete kogustest. |
3. |
32001 L 0080: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
|
(1) Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiiv 68/360/EMÜ liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33) ning see on tunnistatud kehtetuks alates 30. aprillist 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(2) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(3) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud aktiga 32003 R 1882: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29.9.2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) Komisjoni teatise “Mitut valdkonda hõlmav raamprojekt regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele” (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8) C lisas määratletud tähenduses. Teatist on viimati muudetud ja see on avaldatud ELT C 263, 1.11.2003, lk 3.
(5) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.Juhendit on viimati muudetud ja see on avaldatud EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5.
(6) Komisjoni teatise “Mitut valdkonda hõlmav raamprojekt regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele” (EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8) C lisas määratletud tähenduses. Teatist on viimati muudetud ja see on avaldatud ELT C 263, 1.11.2003, lk 3.
(7) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9. Juhendit on viimati muudetud ja see on avaldatud EÜT C 258, 9.9.2000, lk 5.
(8) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Lepingut on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/2003, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(9) Võimsuste vähendamine peab olema lõplik, nagu on määratletud komisjoni otsuses nr 3010/91/ESTÜ (EÜT L 286, 6.10.1991, lk 20).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).
(11) Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vaheline maanteetransiidileping kaupade veoks, 28. juuni 2001 (EÜT L 142, 31.5.2002, lk 75).
(12) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1).
(13) Parandatavad teed = teedelõigud, mida parandatakse võrdlusaasta jooksul. Parandustööd võivad alata võrdlusaastal või võivad olla alanud eelmistel aastatel.
(14) Liikluseks avatud teed = teedelõigud, mille parandamine on lõpule viidud või mis on võrdlusaastal liikluseks avatud.
(15) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(16) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(17) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.
(18) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.
(19) EÜT L 275, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(20) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(21) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
(22) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ ja viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(23) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
(24) EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(25) EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
VII LISA A liide
Rumeenia terasetööstuse restruktureerimine (osutatud VII lisa 4. peatüki B osas)
I OSA
RUMEENIA TERASETÖÖSTUSE RESTRUKTUREERIMISPROGRAMMI ALUSEL RIIGIABI SAAVAD ÄRIÜHINGUD
— |
Ispat Sidex Galaţi |
— |
Siderurgica Hunedoara |
— |
COS Târgovişte |
— |
CS Reşiţa |
— |
IS Câmpia Turzii |
— |
Donasid (Siderca) Călăraşi |
II OSA
VÕIMSUSE MUUTMISE AJAKAVA JA KIRJELDUS (1)
|
Objekt |
Võimsuse muutus (tonnides) |
Tootmise lõpetamise kuupäev |
Lõpliku sulgemise kuupäev |
Siderurgica Hunedoara |
Valtstraat nr 1 |
–400 000 |
1995 |
1997 |
|
Valtstraat nr 3 |
–280 000 |
1998 |
2000 |
|
Kesksordimetall |
–480 000 |
1. kvartal 2008 |
2. kvartal 2008 |
IS Câmpia Turzii |
Valtstraat nr 1 |
–80 000 |
1995 |
1996 |
CS Reşiţa |
Peensordimetall |
–80 000 |
2000 |
2001 |
|
Rongirattad |
–40 000 |
1999 |
2000 |
|
Jämesordimetall |
–220 000 |
4. kvartal 2007 |
2. kvartal 2008 |
|
Kesk- ja erisordimetall |
–120 000 |
4. kvartal 2006 |
4. kvartal 2007 |
Donasid (Siderca) Călăraşi |
Kesksordimetall |
–350 000 |
1997 |
1999 |
|
Netovõimsuse muutus |
–2 050 000 |
|
|
III OSA
RESTRUKTUREERIMISE KRITEERIUMID
1. Elujõulisus
Võttes arvesse komisjoni kohaldatavaid raamatupidamisarvestuse erieeskirju, saavutab iga abisaav äriühing hiljemalt 31. detsembriks 2008 oma põhitegevusest saadava aastase brutokasumi alammäära (10 % käibest integreerimata terase-ettevõtete puhul ja 13,5 % käibest integreeritud terasetehaste puhul) ning omakapitali tasuvuse, mis on vähemalt 1,5 % käibest. Seda kontrollitakse sõltumatu hindamise käigus, mis korraldatakse ajavahemikus 2005—2009 igal aastal VII lisa 4. peatüki B osa lõikes 13 sätestatu kohaselt.
2. Tootlikkus
EL terasetööstuse tootlikkusega võrreldav üldine tootlikkus saavutatakse järk-järgult 31. detsembriks 2008. Seda kontrollitakse sõltumatu hindamise käigus, mis korraldatakse igal aastal ajavahemikul 2005—2009 VII lisa 4. peatüki B osa lõikes 13 sätestatu kohaselt.
3. Kulude vähendamine
Erilist tähelepanu pööratakse kulude vähendamisele kui ühele elujõulisuse põhielemendile. Kulude vähendamine toimub täielikult kooskõlas abisaava äriühingu äriplaaniga.
IV OSA
INFORMATSIOONI KÄSITLEVATE NÕUETE SOOVITUSLIK LOEND
1. Toodang ja turu mõju
— |
toorterase ning pool- ja valmistoodete kuutoodang tootekategooria ja tootevaliku järgi, |
— |
müüdud tooted, sealhulgas kogused, hinnad ja turud; jaotus tootevaliku järgi. |
2. Investeeringud
— |
andmed realiseeritud investeeringute kohta, |
— |
lõpuleviimise kuupäev, |
— |
investeerimiskulud, finantseerimisallikad ja kaasatud abi summa, |
— |
abi maksmise kuupäev, juhul kui abi saadakse. |
3. Tööjõu vähendamine
— |
kaotatud töökohtade arv ja töökohtade kaotamise aeg, |
— |
tööhõive areng abisaavates äriühingutes (eristades otsest ja kaudset tööhõivet), |
— |
tööhõive areng riigi terasesektoris. |
4. Võimsus (kogu Rumeenia terasesektori suhtes)
— |
MPP-des (MPP on maksimaalne võimalik aastatoodang, mis on saavutatav tavaliste töötingimuste juures) väljendatud tootmisvõimsuste sulgemise kuupäev või eeldatav kuupäev ning üksikasjade kirjeldus, |
— |
kõnesolevate seadmete demonteerimise (nagu see on määratletud komisjoni otsuses nr 3010/91/ESTÜ teabe kohta, mida teraseettevõtted peavad oma investeeringute kohta esitama) (2) kuupäev või eeldatav kuupäev ning andmed demonteerimise kohta, |
— |
uute võimsuste kasutuselevõtmise kuupäev või eeldatav kuupäev ning võimsuste kirjeldus, |
— |
toorterase ja valmistoodete koguvõimsuse areng Rumeenias kategooriate kaupa. |
5. Kulud
— |
kulude jaotus ning nende varasem ja tulevane areng, eelkõige tööjõukulude vähendamise, energiatarbimise, toorainekulude vähendamise, lisaseadmete ja välisteenuste vähendamise osas. |
6. Finantstulemused
— |
valitud kesksete finantsnäitajate areng, et tagada elujõulisuse suurenemine (finantstulemused ja -näitajad tuleb esitada nii, et need võimaldaksid võrdlust äriühingu finantsilise restruktureerimise plaaniga ja hõlmaksid komisjoni korraldatavat elujõulisustesti), |
— |
tasutud maksude ja tasude üksikasjad, sealhulgas teave tavapäraselt kohaldatavatest maksu- ja tollieeskirjadest mis tahes kõrvalekaldumise kohta, |
— |
finantseerimiskulude tase, |
— |
ühinemisakti tingimuste kohaselt juba saadud abi väljamaksmise üksikasjad ja ajakava, |
— |
võimalike uute laenude tingimused (olenemata allikast). |
7. Uue äriühingu või uute tehaste asutamine, millega kaasneb võimsuse suurenemine
— |
andmed iga era- või avaliku sektori osaleja kohta, |
— |
uue äriühingu või uute tehaste asutamise finantseerimisallikad, |
— |
era- ja avalikõiguslike aktsionäride osalemise tingimused, |
— |
uue äriühingu juhtimisstruktuur. |
8. Omandiõiguse muutumine.
(1) Võimsuse vähendamine on lõplik, nagu on määratletud komisjoni 15. oktoobri 1991. aasta otsuses nr 3010/91/ESTÜ (EÜT L 286, 16.10.1991, lk 20).
VII LISA B liide
Liha- ja linnuliha töötlemisettevõtete ning piima ja piimatooteid tootvate ettevõtete nimekiri osutatud VII lisa 5. peatüki B osa I alajaos
Lihatöötlemisettevõtted
Nr |
Veterinaar-loa nr |
Ettevõtte nimi |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
1 |
5806/2000 |
Comb Agroind Curtici |
Str. Revoluţiei, nr.33, Curtici, jud. Arad |
2 |
5065/2000 |
S.C. RB Prod S.R.L. |
Str. Constituţiei, Arad, jud. Arad |
3 |
101/2000 |
S.C. Cominca S.A. |
Str. Octavian Goga, nr. 4, Oradea, jud. Bihor |
4 |
102/1999 |
S.C. Prodaliment S.A. |
Str. Republicii, nr. 101, Salonta, jud. Bihor |
5 |
115/1996 |
S.C. Ferm Com Prod S.R.L. |
Căldărăşti, jud. Buzău |
6 |
1446/2002 |
S.C. Izocon MC S.A. |
Cuza Vodă, jud. Călăraşi |
7 |
19/2002 |
S.C. Carnob S.R.L. |
Str. Lebedelor, nr. 1, Lumina, jud. Constanţa |
8 |
154/1999 |
S.C. Casalco S.A. |
Str. Jókai Mór, nr. 9-11, Sf. Gheorghe, jud. Covasna |
9 |
312/1999 |
S.C. Olas Prod S.R.L. |
Str. N. Romanescu, nr. 28, Craiova, jud. Dolj |
10 |
58/2001 |
S.C. Elan Trident S.R.L. |
Str. Rákóczi, Miercurea Ciuc, jud. Harghita |
11 |
143/1999 |
S.C. Lorialba Prest S.R.L. |
Str. Crişul Alb, nr. 1, Brad, jud. Hunedoara |
12 |
4585/2002 |
S.C. Agro Prod Com Dosa S.R.L. |
Str. Principală, nr. 79, Chibed, jud. Mureş |
13 |
2585/2000 |
S.C. Cazadela S.R.L. |
Str. Oltului, nr. 34, Reghin, jud. Mureş |
14 |
4048/2000 |
S.C. Coniflor S.R.L. |
Str. Petru Maior, Gurghiu, jud. Mureş |
15 |
422/1999 |
S.C. Prodprosper S.R.L. |
Str. Dumbravei, nr. 18, Dumbrava Roşie, jud. Neamţ |
16 |
549/1999 |
S.C. Tce 3 Brazi S.R.L. |
Zăneşti, jud. Neamţ |
17 |
24/2000 |
S.C. Spar S.R.L. |
Str. Gării, nr. 10, Potcoava, jud. Olt |
18 |
2076/2002 |
S.C. Simona S.R.L. |
Str. Popa Şapcă, nr. 105, Balş, jud. Olt |
19 |
86/2002 |
S.C. Universal S.R.L. |
Crişeni, jud. Sălaj |
20 |
5661/2002 |
S.C. Harald S.R.L. |
Str. Mânăstirea Humorului, nr. 76A, jud. Suceava |
21 |
6066/2002 |
S.C. Raitar S.R.L. |
Cornu Luncii, jud. Suceava |
22 |
5819/2002 |
S.C. Mara Alex S.R.L. |
Milişăuţi, jud. Suceava |
23 |
93/2003 |
S.C. Mara Prod Com S.R.L. |
Str. Abatorului, nr. 1 bis, Alexandria, jud. Teleorman |
24 |
1/2000 |
S.C. Diana S.R.L. |
Bujoreni, jud. Vâlcea |
25 |
6/1999 |
S.C. Diana Prod S.R.L. |
Vlădeşti, jud. Vâlcea |
Linnulihatöötlemisettevõtted
Nr |
Veterinaar-loa nr |
Ettevõtte nimi |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
1 |
2951/2000 |
S.C. Agronutrisco Impex S.R.L. |
Str. Abatorului, nr. 2A, Mihăileşti, jud. Giurgiu |
2 |
3896/2002 |
S.C. Oprea Avicom S.R.L. |
Str. Dealul Viilor, nr. 5, Crăieşti, jud. Mureş |
Piimatöötlemisettevõtted
Nr |
Veterinaarloa nr |
Ettevõtte nimi |
Asjaomaste töötlemisruumide asukoht |
1 |
999/2000 |
S.C. Alba Lact S.A. |
Str. Muncii, nr. 4, Alba Iulia, jud. Alba |
2 |
5158/8.11.2002 |
S.C. Biolact Bihor S.R.L. |
Paleu, jud. Bihor |
3 |
2100/8.11.2001 |
S.C. Bendearcris S.R.L. |
Miceştii de Câmpie, nr. 202A, jud. Bistriţa-Năsăud |
4 |
2145/5.3.2002 |
S.C. Lech Lacto S.R.L. |
Lechinţa, nr. 387, jud. Bistriţa-Năsăud |
5 |
395/18.6.2001 |
S.C. Lacto Solomonescu S.R.L. |
Miron Costin, Vlăsineşti, jud. Botoşani |
6 |
115/1.2.2002 |
S.C. Comintex S.R.L. Darabani |
Darabani, jud. Botoşani |
7 |
A343827/ 30.8.2002 |
S.C. Prodlacta S.A. |
Str. Gării, nr. 403, Homorod, jud. Braşov |
8 |
258/10.4.2000 |
S.C. Binco Lact S.R.L. |
Săcele, jud. Constanţa |
9 |
12203/25.9.2003 |
S.C. Lacto Genimico S.R.L. |
Str. Căşăriei nr. 2A, Hârşova, jud. Constanţa |
10 |
2721/28.8.2001 |
S.C. Industrializarea Laptelui S.A. |
B-dul Independenţei, nr. 23, Târgovişte, jud. Dâmboviţa |
11 |
4136/10.6.2002 |
S.C. Galmopan S.A. |
B-dul G. Coşbuc, nr. 257, Galaţi, jud. Galaţi |
12 |
5/7.5.1999 |
S.C. Sandralact S.R.L. |
Şos. Bucureşti-Giurgiu, km. 23, jud. Giurgiu |
13 |
213/1996 |
S.C. Paulact S.R.L. |
Str. Principală, nr. 28, Sânpaul, jud. Harghita |
14 |
625/21.11.1996 |
S.C. Lactis S.R.L. |
Str. Beclean, nr. 31, Odorheiu Secuiesc, jud. Harghita |
15 |
913/17.3.2000 |
S.C. Lactex — Reghin S.R.L. |
Jabeniţa, nr. 33, jud. Mureş |
16 |
207/21.4.1999 |
S.C. Midatod S.R.L. |
Ibăneşti, nr. 273, jud. Mureş |
17 |
391/23.4.1999 |
S.C. Kubo Ice Cream Company S.R.L. |
Str. Dumbravei, nr. 5, Piatra Neamţ, jud. Neamţ |
18 |
1055/10.7.2000 |
S.C. Oltina S.A. |
Str. A. I. Cuza, nr. 152, Slatina, jud. Olt |
19 |
282/1999 |
S.C. Calion S.R.L. |
Str. Gheorghe Doja, nr. 39, Jibou, jud. Sălaj |
20 |
1562/27.12.1999 5750/23.5.2002 |
S.C. Bucovina S.A. Suceava |
Str. Humorului, nr.4, Suceava, jud. Suceava |
21 |
1085/26.5.1999 |
S.C. Bucovina S.A. Falticeni |
Str. Izvor, nr.5, Falticeni, jud. Suceava |
22 |
5614/20.4.2002 |
S.C. Coza Rux S.R.L. |
Str. Burdujeni, nr.11 A, Suceava, jud. Suceava |
23 |
1659/27.3.2003 |
S.C. Ecolact S.R.L. |
Milisauti, jud. Suceava |
24 |
1205/5.10.1999 |
S.C. Pro Putna S.R.L. |
Putna, jud. Suceava |
25 |
5325/13.2.2002 |
S.C. Cetina Prod Lact S.R.L. |
Neagra Sarului, Saru Dornei, jud. Suceava |
26 |
5245/6.11.2001 |
S.C. Simultan S.R.L. |
Ortisoara, jud. Timis |
27 |
2459/21.8.2002 |
S.C. Zan S.R.L. |
Str. Celulozei, nr. 5, Zarnesti, jud. Brasov |
VIII LISA
Maaelu areng (osutatud ühinemisakti artiklis 34)
I JAGU
AJUTISTE MAAELU ARENGU LISAMEETMETE KOHALDAMINE BULGAARIA JA RUMEENIA SUHTES
A. Toetus restruktureerimisel olevatele elatustaludele
1) |
Restruktureerimisel olevate elatustalude toetamine aitab saavutada järgmisi eesmärke:
|
2) |
Et saada toetust, peab põllumajandustootja esitama äriplaani:
|
3) |
Punktis 2 osutatud äriplaani järgimist kontrollitakse kolme aasta pärast. Kui äriplaanis seatud vahe-eesmärke ei ole kolme aasta järel toimuva kontrollimise ajaks saavutatud, lõpetatakse edasise toetuse andmine, kuid eelnevalt saadud toetust tagasi ei nõuta. |
4) |
Toetust makstakse igal aastal kindlasummalise maksena I jaotise alajaotises G toodud maksimaalse lubatud summa ulatuses, kuid mitte kauem kui viis aastat. |
B. Tootjarühmad
1) |
Kindlasummalist toetust antakse selliste tootjarühmade asutamise ja haldustegevuse hõlbustamiseks, kelle eesmärk on:
|
2) |
Toetust antakse ainult sellistele tootjarühmadele, keda Bulgaaria või Rumeenia pädevad asutused on ühinemiskuupäeva ja 31. detsembri 2009 vahelisel ajal ametlikult tunnustanud kas oma siseriikliku või ühenduse õiguse alusel. |
3) |
Toetust antakse aastamaksetena esimese viie aasta jooksul pärast tootjarühma tunnustamist. See arvutatakse tootjarühma turustatud aastatoodangu alusel ning see ei tohi olla suurem kui:
Ühelgi juhul ei ületa toetus I jaotise alajaotises G sätestatud lubatud maksimumsummasid. |
C. Leader + tüüpi meetmed
1) |
Toetust võib anda meetmetele, mis on suunatud maakogukondade ettevalmistamiseks kohalike maaelu arengu strateegiate koostamiseks ja rakendamiseks. Nende meetmete hulka kuuluvad eelkõige:
|
2) |
Toetust võib anda selliste territoriaalset maaelu arendamist käsitlevate integreeritud pilootstrateegiate vastuvõtmiseks, mille kohalikud tegevusgrupid on koostanud kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud liikmesriikidele edastatud komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teatise (maaelu arengut käsitleva ühenduse algatuse jaoks (Leader+) suuniste kehtestamise kohta) (1) punktides 12, 14 ja 36. Toetuse andmine on piiratud piirkondadega, kus on juba piisav haldussuutlikkus ja kohaliku maaelu arendamise laadsete lähenemisviiside kogemus. |
3) |
Punktis 2 osutatud kohalikud tegevusgrupid võivad osaleda piirkondade- ja riikidevahelises koostöös vastavalt põhimõtetele, mis on ette nähtud punktis 2 osutatud komisjoni teatise punktides 15 — 18. |
4) |
Bulgaariale ja Rumeeniale ning kohalikele tegevusgruppidele võimaldatakse juurdepääs punktis 2 osutatud komisjoni teatise punktis 23 nimetatud maapiirkondade vaatluskeskusele. |
D. Talumajapidamiste nõuande- ja teabeleviteenused
Toetust antakse talumajapidamiste nõuande- ja teabeleviteenuste osutamiseks.
E. Täiendavad otsetoetused
1) |
Toetust võib anda põllumajandustootjatele, kellel on õigus taotleda täiendavat riiklikku otsetoetust või abi määruse (EÜ) nr 1782/2003 (2) artikli 143c alusel. |
2) |
Põllumajandustootjale aastate 2007, 2008 ja 2009 kohta antav toetus ei tohi olla suurem kui erinevus alljärgnevate punktide vahel:
|
3) |
Ühenduse panus alajaotise E alusel Bulgaarias või Rumeenias aastate 2007, 2008 ja 2009 kohta antavas toetuses ei ületa 20 % tema vastavast aastaeraldisest. Bulgaaria või Rumeenia võivad otsustada selle 20 %-lise aastamäära asendada järgmiste määradega: 2007. aasta kohta 25 %, 2008. aasta kohta 20 % ja 2009. aasta kohta 15 %. |
4) |
Alajaotise E alusel põllumajandustootjale antud toetust käsitletakse täiendava riikliku otsetoetuse või abina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143c lõikes 2a osutatud maksimumtasemete kohaldamisel. |
F. Tehniline abi
1) |
Toetust võib anda programmi ettevalmistamis-, järelevalve-, hindamis- ja kontrollimeetmeteks, mis on vajalikud maaelu arengu programmdokumentide rakendamiseks. |
2) |
Punktis 1 nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:
|
G. Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldatavate ajutiste maaelu arengu lisameetmetega seotud summade tabel
Meede |
EUR |
|
Elatustalud |
1 000 |
Talumajapidamise kohta aastas |
Tootjarühmad |
100 000 |
Esimesel aastal |
|
100 000 |
Teisel aastal |
|
80 000 |
Kolmandal aastal |
|
60 000 |
Neljandal aastal |
|
50 000 |
Viiendal aastal |
II JAGU
ERISÄTTED BULGAARIA JA RUMEENIA SUHTES KOHALDATAVATE INVESTEERINGUTOETUSTE KOHTA
1) |
Investeeringutoetust ühinemiskuupäeval jõus olevate maaelu arengut käsitlevate määruste alusel antakse talumajapidamistele, mille majanduslikku elujõulisust saab investeeringu realiseerimise lõpus näidata. |
2) |
Toetuse kogusumma protsendina talumajapidamistesse tehtavate lubatavate investeeringute summast võib olla kuni 50 % ning ebasoodsamates piirkondades kuni 60 % või nii mitu protsenti, nagu on määratletud ühinemiskuupäeval jõus olevas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui investeeringuid teevad ühinemise kuupäeval kehtivas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses määratletud noored põllumajandustootjad, võib toetuse ülempiiriks olla 55 % ning ebasoodsamates piirkondades 65 % või nii mitu protsenti, nagu on määratletud ühinemiskuupäeval jõus olevas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
3) |
Ühinemiskuupäeval jõus oleva asjakohase maaelu arengut käsitleva määruse alusel põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamiseks tehtavate investeeringute toetust antakse ettevõtetele, millele on antud keskkonna, hügieenitingimuste ja looma heaolu miinimumnõuete täitmiseks pärast ühinemist üleminekuperiood. Sellisel juhul täidab ettevõte asjakohased nõuded kindlaksmääratud üleminekuperioodi või investeeringuperioodi lõpuks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
III JAGU
ENNETÄHTAEGSELT PENSIONILE JÄÄMISE TOETUST KÄSITLEVATE ERISÄTETE KOHALDAMINE BULGAARIA SUHTES
1) |
Bulgaaria põllumajandustootjad, kellele on eraldatud piimakvoot, on kõlblikud saama ennetähtaegselt pensionile jäämise toetust, tingimusel et nad on talumajapidamise üleandmise ajal alla 70aastased. |
2) |
Toetuse suurus sõltub ühinemiskuupäeval jõus olevas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses kehtestatud maksimumsummadest ning see arvutatakse piimakvoodi suuruse ja talumajapidamise kogu põllumajandustegevuse alusel. |
3) |
Talumajapidamise üleandjale eraldatud piimakvoodid suunatakse tagasi riiklikku piimakvoodi reservi ilma täiendava hüvitise maksmiseta. |
IV JAGU
RAHANDUSALASTE ERISÄTETE KOHALDAMINE BULGAARIA JA RUMEENIA SUHTES AASTATEL 2007—2013
1) |
Ajavahemiku 2007—2013 programmide raames kõikide maaelu arengu meetmete jaoks Bulgaarias ja Rumeenias antavat ühenduse abi rakendatakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (3) artiklites 31 ja 32 sätestatud põhimõtete alusel. |
2) |
Eesmärgiga 1 hõlmatud valdkondades võib ühenduse rahaline toetus ulatuda kuni 85 %ni põllumajanduse keskkonnapoliitika ja looma heaolu meetmete puhul ja 80 %ni muude meetmete puhul või ühinemise kuupäeval kehtivas asjakohases maaelu arengut käsitlevas määruses määratletud protsendimäärani, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
(1) EÜT C 139, 18.5.2000, lk 5.
(2) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1). Määrust on kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1) ning viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).
(3) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).
IX LISA
Rumeenia poolt ühinemisläbirääkimiste lõpetamisel 14. detsembril 2004 võetud erikohustused ja heakskiidetud nõuded (osutatud ühinemisakti artiklis 39)
I. Seoses artikli 39 lõikega 2
1) |
Rakendada edasise viivituseta Schengeni tegevuskava, mis on avaldatud M.Of., p. I, nr. 129 bis/10.II.2005 ning mida on muudetud kooskõlas acquis'ga ja vastavalt kokkulepitud tähtaegadele. |
2) |
Tagada kõrgetasemeline kontroll ja seire liidu tulevastel välispiiridel, kiirendada märgatavalt rohelise piiri, sinise piiri ning piiripunktide seadmete ja infrastruktuuri kaasajastamisele suunatud jõupingutusi ning veelgi tõhustada operatiivse riskianalüüsi läbiviimist. See peab kajastuma ühesainsas mitmeaastases investeerimiskavas, mis tuleb esitada hiljemalt märtsis 2005 ning mis peab võimaldama liidul mõõta ühe aasta jooksul toimunud arengut kuni Rumeenia suhtes võetakse vastu akti artikli 4 lõikes 2 osutatud otsus. Lisaks sellele peab Rumeenia tunduvalt kiirendama 4 438 piiripolitseiniku ning piiripolitsei ametniku töölevõtmise plaani täitmist ning tagama eelkõige selle, et tema piiridel Ukraina ja Moldovaga ning piki Musta mere rannikut kulgeval piiril oleks ettenähtud piiritöötajate arv võimalikult 100 % lähedane juba ühinemisel. Samuti peab Rumeenia rakendama kõiki vajalikke meetmeid tõhusaks ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks, tugevdades sealhulgas koostööd kolmandate riikidega. |
3) |
Välja töötada ja ellu rakendada kohtusüsteemi reformi ajakohastatud ja integreeritud tegevuskava ja strateegia, mis hõlmavad 30. septembril 2004 jõustunud kohtute seaduse, kohtuniku staatuse seaduse ja kohtunike järelevalve nõukogu seaduse põhilisi rakendusmeetmeid. Mõlemad ajakohastatud dokumendid tuleb liidule esitada hiljemalt märtsis 2005; tuleb tagada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid tegevuskava rakendamiseks ning seda tuleb viivitamata vastavalt ettenähtud ajakavale rakendada. Samuti peab Rumeenia märtsiks 2005 tõendama uue süsteemi täielikku töökindlust mis tahes kohtuasjade puhul. |
4) |
Märgatavalt tõhustada korruptsiooni vastast võitlust, eriti kõrgete ametnike korruptsiooni vastast võitlust, tagades korruptsioonivastaste õigusaktide täpse jõustamise, Riikliku Korruptsioonijuhtumitega Tegeleva Prokuratuuri (NAPO) tegeliku sõltumatuse ning esitades igal aastal alates novembrist 2005 veenvaid andmeid NAPO tegevuse kohta kõrgete ametnike korruptsiooni vastase võitluse valdkonnas. NAPOle tuleb anda personal, rahalised ja koolitusvahendid ning varustus, mida ta oma üliolulise ülesande täitmisel vajab. |
5) |
Viia läbi sõltumatu audit praeguse riikliku korruptsioonivastase strateegia tulemuste ja mõju kohta; võtta nimetatud auditi järeldusi ja soovitusi arvesse uue mitmeaastase korruptsioonivastase strateegia koostamisel, mis peab olema ühtne põhjalik dokument ning mis tuleb esitada koos sellele lisatud selgelt määratletud eesmärkide ja saavutatavate tulemuste tegevuskavaga ning asjakohaste eelarvesätetega hiljemalt märtsiks 2005; strateegia ja tegevuskava rakendamise üle teostab järelevalvet üks olemasolev selgelt määratletud sõltumatu asutus; strateegia peab sisaldama eesmärki vaadata 2005. aasta lõpuks läbi liiga pikk kriminaalmenetlus, tagamaks kiire ja läbipaistev tegelemine korruptsioonijuhtudega, et kindlustada hoiatava mõjuga piisavad sanktsioonid; lõpetuseks peab see sisaldama meetmeid, et ülesannete kattumise vältimiseks vähendada 2005. aasta lõpuks märgatavalt nende asutuste arvu, kelle kõigi pädevuses on korruptsiooni ennetamine või korruptsioonijuhtude uurimine. |
6) |
Tagada märtsiks 2005 selge õiguslik raamistik, mis reguleeriks gendarmerie ja politsei vastavaid ülesandeid ning nende vahelist koostööd, sealhulgas ulatuses, milles see on seotud vastavate õigusaktide rakendamisega, ning töötada 2005. aasta keskpaigaks mõlema institutsiooni jaoks välja selge töölevõtmise kava, et saavutada ühinemiskuupäevaks märgatavaid edusamme politsei 7 000 vaba töökoha ja gendarmerie18 000 vaba töökoha täitmiseks, ja rakendada seda. |
7) |
Töötada välja ja rakendada terviklik mitmeaastane kuritegevuse vastane strateegia, mis hõlmab konkreetseid meetmeid, et vähendada Rumeenia mainet inimkaubanduse ohvrite päritolu-, transiidi- ja sihtriigina, ning esitada igal aastal alates märtsist 2005 usaldusväärseid statistilisi andmeid selle kohta, kuidas vastava kuritegeliku nähtuse vastu võideldakse. |
II. Seoses artikli 39 lõikega 3
8) |
Tagada mis tahes potentsiaalse riigiabi tõhus kontroll konkurentsinõukogu poolt, sealhulgas kontroll seoses riigiabiga, mida antakse riigieelarvesse maksu või sotsiaalvaldkonnas tehtavate maksete või energiavarustusega seotud maksete edasilükkamise kujul. |
9) |
Tugevdada viivitamata riigiabi reguleerivate õigusaktide rakendamist ja tagada seejärel õigusaktide rahuldav rakendamine nii konkurentsiõiguse kui riigiabi valdkonnas. |
10) |
Esitada komisjonile 2004. aasta detsembri keskpaigaks terasetööstuse muudetud restruktureerimiskava (sealhulgas riiklik ümberkorraldamisprogramm ja individuaalsed äriplaanid) vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu (1) ESTÜ tooteid käsitlevas protokollis nr 2 ning käesoleva akti VII lisa 4. peatüki B jaos. Pidada täielikult kinni kohustusest mitte anda või maksta riigiabi terasetehastele, mille suhtes kehtib 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008 riiklik ümberkorraldamisstrateegia, ning täita täies ulatuses riigiabi summasid ja võimsuse vähendamist käsitlevaid tingimusi, mis otsustatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu ESTÜ tooteid käsitleva protokolli nr 2 alusel. |
11) |
Jätkata konkurentsinõukogu varustamist piisavate rahaliste vahendite ning piisava ja asjakohase kvalifikatsiooniga inimressurssidega. |
(1) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2. Lepingut on viimati muudetud EL-Rumeenia assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/2003, 25.9.2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
21.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/377 |
LÕPPAKT
I. LÕPPAKTI TEKST
1. |
TEMA MAJESTEEDI BELGLASTE KUNINGA, BULGAARIA VABARIIGI, TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENDI, TEMA MAJESTEEDI TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENDI, EESTI VABARIIGI PRESIDENDI, KREEKA VABARIIGI PRESIDENDI, TEMA MAJESTEEDI HISPAANIA KUNINGA, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENDI, IIRIMAA PRESIDENDI, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENDI, KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENDI, LÄTI VABARIIGI PRESIDENDI, LEEDU VABARIIGI PRESIDENDI, TEMA KUNINGLIKU KÕRGUSE LUKSEMBURGI SUURHERTSOGI, UNGARI VABARIIGI PRESIDENDI, MALTA PRESIDENDI, TEMA MAJESTEEDI MADALMAADE KUNINGANNA, AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENDI, POOLA VABARIIGI PRESIDENDI, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENDI, RUMEENIA PRESIDENDI, SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENDI, SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENDI, SOOME VABARIIGI PRESIDENDI, ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUSE, TEMA MAJESTEEDI SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA TÄIEVOLILISED ESINDAJAD, olles kokku tulnud Luxembourgis kahe tuhande viienda aasta aprillikuu kahekümne viiendal päeval, et kirjutada alla Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriigid) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahelisele lepingule Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise kohta, on kandnud protokolli tõsiasja, et Euroopa Liidu liikmesriikide ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahelisel konverentsil Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise kohta on koostatud ja vastu võetud järgmised tekstid:
|
2. |
Kõrged lepinguosalised on jõudnud poliitilisele kokkuleppele institutsioonide poolt vastuvõetud ja ühinemisel nõutavate aktide kohandamise osas ning nad kutsuvad nõukogu ja komisjoni nimetatud kohandusi vastu võtma enne ühinemist vastavalt ühinemisprotokolli artiklile 56 või vajadusel ühinemisakti artiklile 56, nagu on osutatud ühinemislepingu artikli 4 lõikes 3, mida on liidu õiguse arengut arvesse võttes vajadusel täiendatud ja ajakohastatud. |
3. |
Kõrged lepinguosalised kohustuvad edastama komisjonile ja üksteisele kogu teabe, mida on vaja ühinemisprotokolli või vajadusel ühinemisakti kohaldamiseks. Vajaduse korral edastatakse selline teave piisavalt aegsasti enne ühinemist, et võimaldada alates ühinemiskuupäevast ühinemisprotokolli või vajadusel ühinemisakti täies mahus kohaldada, eelkõige seoses siseturu toimimisega. Sellega seoses on esmatähtis teatada ühinemisprotokolli artikli 53 või vajadusel ühinemisakti artikli 53 alusel aegsasti Bulgaaria ja Rumeenia poolt vastuvõetud meetmetest. Komisjon võib Bulgaaria Vabariigile ja Rumeeniale teatada aja, millal ta peab õigeks konkreetset teavet saada või edastada. Käesolevaks allakirjutamise päevaks edastati lepinguosalistele nimekiri teavitamiskohustustest veterinaarvaldkonnas. |
4. |
Täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:
|
5. |
Täievolilised esindajad on võtnud arvesse käesolevale lõppaktile lisatud kirjadevahetuse Euroopa Liidu ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil. |
Съставено в Люксембург на двадесет и пети април две хиляди и пета година.
Hecho en Luxemburgo, el veinticinco de abril del dos mil cinco.
V Lucemburku dne dvacátého pátého dubna dva tisíce pět.
Udfærdiget i Luxembourg den femogtyvende april to tusind og fire.
Geschehen zu Luxemburg am fünfundzwanzigsten April zweitausendfünf.
Kahe tuhande viienda aasta aprillikuu kahekümne viiendal päeval Luxembourgis.
'Εγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι πέντε Απριλίου δύο χιλιάδες πέντε.
Done at Luxembourg on the twenty‐fifth day of April in the year two thousand and five.
Fait à Luxembourg, le vingt‐cinq avril deux mille cinq.
Fatto a Lussembourgo, addi' venticinque aprile duemilacinque.
Luksemburgā, divtūkstoš piektā gada divdesmit piektajā aprīlī.
Priimta du tūkstančiai penktų metų balandžio dvidešimt penktą dieną Liuksemburge.
Kelt Luxembourgban, a kettőezer ötödik év április huszonötödik napján.
Magħmul fil-Lussemburgu, fil-ħamsa u għoxrin jum ta' April tas-sena elfejn u ħamsa.
Gedaan te Luxemburg, de vijfentwintigste april tweeduizend vijf.
Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego piątego kwietnia roku dwutysięcznego piątego.
Feito em Luxemburgo, em vinte e cinco de Abril de dois mil e cinco.
Întocmit la Luxemburg la douăzecişicinci aprilie anul două mii cinci.
V Luxembourgu, petindvajsetega aprila leta dva tisoč pet.
V Luxemburgu dňa dvadsiateho piateho apríla dvetisícpäť.
Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäviidentenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaviisi.
Som skedde i Luxemburg den tjugofemte april tjugohundrafem.
Pour Sa Majesté le Roi des Belges
Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen
Für Seine Majestät den König der Belgier
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za prezidenta České republiky
For Hendes Majestæt Danmarks Dronning
Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi Presidendi nimel
Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας
Por Su Majestad el Rey de España
Pour le Président de la République française
Thar ceann Uachtarán na hÉireann
For the President of Ireland
Per il Presidente della Repubblica italiana
Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας
Latvijas Republikas Valsts prezidentes vārdā
Lietuvos Respublikos Prezidento vardu
Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg
A Magyar Köztársaság Elnöke rész réről
Għall-President ta' Malta
Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden
Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich
Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej
Pelo Presidente da República Portuguesa
Pentru Preşedintele României
Za predsednika Republike Slovenije
Za prezidenta Slovenskej republiky
Suomen Tasavallan Presidentin puolesta
För Republiken Finlands President
För Konungariket Sveriges regering
For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
II. DEKLARATSIOONID
A. PRAEGUSTE LIIKMESRIIKIDE ÜHISDEKLARATSIOONID
1. Ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Bulgaaria
Euroopa Liit rõhutab töötajate vaba liikumise korra suurt diferentseeritust ja paindlikkust. Liikmesriigid püüavad siseriikliku õiguse alusel parandada Bulgaaria kodanike juurdepääsu tööturule, et kiirendada acquis'ga kooskõlastamist. Selle tulemusena peaksid Bulgaaria kodanike töövõimalused Euroopa Liidus pärast Bulgaaria ühinemist oluliselt paranema. Veel kasutavad EL liikmesriigid kavandatud korda võimalikult hästi ära selleks, et töötajate vaba liikumise valdkonnas minna võimalikult kiiresti üle acquis' täielikule kohaldamisele.
2. Ühisdeklaratsioon kaunviljade kohta: Bulgaaria
Seoses kaunviljadega on 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003(ELT L 270, 21.10.2003, lk 1) VIIIA lisas võetud arvesse 18 047 hektari suurune ala Bulgaaria siseriikliku ülemmäära arvutamiseks.
3. Ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Rumeenia
Euroopa Liit rõhutab töötajate vaba liikumise korra suurt diferentseeritust ja paindlikkust. Liikmesriigid püüavad siseriikliku õiguse alusel parandada Rumeenia kodanike juurdepääsu tööturule, et kiirendada acquis'ga kooskõlastamist. Selle tulemusena peaksid Rumeenia kodanike töövõimalused Euroopa Liidus pärast Rumeenia ühinemist oluliselt paranema. Veel kasutavad EL liikmesriigid kavandatud korda võimalikult hästi ära selleks, et töötajate vaba liikumise valdkonnas minna võimalikult kiiresti üle acquis' täielikule kohaldamisele.
4. Ühisdeklaratsioon maaelu arengu kohta: Bulgaaria ja Rumeenia
Ühinemisprotokolli artikli 34 lõikes 2 ja ühinemisakti artikli 34 lõikes 2 osutatud EAGGFi tagatisrahastust Bulgaariale ja Rumeeniale kolmeaastasel ajavahemikul 2007—2009 eraldatavate maaelu arengu kulukohustuste assigneeringute kohta märgib liit, et eeldada võib järgmisi eraldusi:
(miljonit eurot, 2004. aasta hindades) |
||||
|
2007 |
2008 |
2009 |
2007-2009 |
Bulgaaria |
183 |
244 |
306 |
733 |
Rumeenia |
577 |
770 |
961 |
2 308 |
Kokku |
760 |
1 014 |
1 267 |
3 041 |
Bulgaariale ja Rumeeniale pärast kolmeaastast ajavahemikku 2007—2009 eraldatavate maaelu arengu assigneeringute määramisel lähtutakse olemasolevate eeskirjade või vahepeal aset leidnud poliitikareformidest tulenevate eeskirjade kohaldamisest.
B. PRAEGUSTE LIIKMESRIIKIDE JA KOMISJONI ÜHISDEKLARATSIOON
5. Ühisdeklaratsioon Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisettevalmistuste kohta
Euroopa Liit jätkab Bulgaaria ja Rumeenia ettevalmistuste ja edusammude, sealhulgas kõigis acquis' valdkondades võetud kohustuste tõhusa rakendamise tähelepanelikku jälgimist.
Euroopa Liit meenutab 16. ja 17. detsembril 2004 toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja lõppjäreldusi, eriti punktides 8 ja 12 toodud järeldusi, milles rõhutatakse, et Rumeenia puhul pööratakse erilist tähelepanu ettevalmistustele justiits- ja siseküsimuste, konkurentsi ja keskkonna valdkondades ning et Bulgaaria puhul pööratakse erilist tähelepanu ettevalmistustele justiits- ja siseküsimuste valdkonnas. Komisjon jätkab Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisettevalmistuste edusamme käsitlevate aastaaruannete ja vajaduse korral kaasnevate soovituste esitamist. Euroopa Liit tuletab meelde, et kaitseklauslitega kehtestatakse meetmed, mida olenevalt asjaoludest kasutatakse tõsiste probleemide lahendamiseks, mis võivad tekkida enne ühinemist või kolme aasta jooksul pärast ühinemist.
C. ERINEVATE PRAEGUSTE LIIKMESRIIKIDE ÜHISDEKLARATSIOON
6. Saksamaa Liitvabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Bulgaaria ja Rumeenia
Nii ühinemisprotokolli kui ühinemisakti VI ja VII lisas töötajate vaba liikumist käsitlevate direktiivi 96/71/EÜ kohaste üleminekumeetmete punkti 13 sõnastust mõistavad Saksamaa Liitvabariik ja Austria Vabariik kokkuleppel komisjoniga nii, et väljend “teatavad piirkonnad” võib asjakohasel juhul tähendada ka kogu riigi territooriumi.
D. BULGAARIA VABARIIGI DEKLARATSIOON
7. Bulgaaria Vabariigi deklaratsioon slaavi tähestiku kasutamise kohta Euroopa Liidus
Bulgaaria keele tunnustamisega asutamislepingute autentse keelena ning Euroopa Liidu institutsioonides kasutatava ametliku ja töökeelena saab slaavi tähestikust üks kolmest Euroopa Liidus ametlikult kasutusel olevast tähestikust. Slaavi tähestik, mis on Euroopa kultuuripärandi oluline osa, kujutab endast Bulgaaria eriomast panust liidu keelelisse ja kultuurilisse mitmekesisusse.
III. KIRJAVAHETUS
Kirjavahetus Euroopa Liidu ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil
Austatud…,
Mul on au viidata ühinemisläbirääkimiste käigus tõstatatud küsimusele, mis puudutab teavitamis- ja konsulteerimiskorda teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks Teie riigi Euroopa Liiduga ühinemisele eelneval perioodil.
Käesolevaga kinnitan, et Euroopa Liit võib sellise korraga nõustuda käesoleva kirja lisas sätestatud tingimustel ning seda võib kohaldada alates 1. oktoobrist 2004.
Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.
Lugupidamisega,
Austatud…,
Mul on au kinnitada, et olen kätte saanud Teie kirja, mis kõlab järgmiselt:
“Mul on au viidata ühinemisläbirääkimiste käigus tõstatatud küsimusele, mis puudutab teavitamis- ja konsulteerimiskorda teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks Teie riigi Euroopa Liiduga ühinemisele eelneval perioodil.
Käesolevaga kinnitan, et Euroopa Liit võib sellise korraga nõustuda käesoleva kirja lisas sätestatud tingimustel ning seda võib kohaldada alates 1. oktoobrist 2004.
Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.”
Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub selle kirja sisuga.
Lugupidamisega,
LISA
Teavitamis- ja konsulteerimiskord teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil
I.
1. |
Selleks, et tagada Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia (edaspidi “ühinevad riigid”) piisav informeeritus, antakse kõikidest ettepanekutest, teatistest, soovitustest ja algatustest, mis võiksid viia Euroopa Liidu institutsioonide või organite otsusteni, pärast nende nõukogule edastamist ühinevatele riikidele teada. |
2. |
Konsultatsioonid toimuvad ühineva riigi põhjendatud taotlusel, milles näidatakse selgesti ära tema huvid liidu tulevase liikmena ja tema märkused. |
3. |
Haldusotsuste üle konsultatsioone üldjuhul ei peeta. |
4. |
Konsultatsioonid toimuvad liidu ja ühinevate riikide esindajatest koosnevas ajutises komitees. Välja arvatud ühineva riigi põhjendatud vastuväite puhul, võivad konsultatsioonid toimuda elektrooniliste sõnumite vahetamise teel, eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas. |
5. |
Liidu poolt kuuluvad ajutisse komiteesse alaliste esindajate komitee liikmed või nende poolt selleks määratud isikud. Vajaduse korral võivad liikmeteks olla poliitika- ja julgeolekukomitee liikmed. Komisjonil palutakse saata konsultatsioonidele oma esindaja. |
6. |
Ajutist komiteed abistab konverentsi sekretariaat, kelle tegevust sel otstarbel pikendatakse. |
7. |
Tavaliselt toimuvad konsultatsioonid niipea, kui nõukogu otsuse või ühise seisukoha vastuvõtmiseks liidu tasandil tehtava eeltöö tulemusena on koostatud ühissuunised, mis võimaldavad konsultatsioone edukalt korraldada. |
8. |
Kui pärast konsultatsioone jäävad püsima tõsised raskused, võib ühineva riigi taotlusel tõstatada küsimuse ministrite tasandil. |
9. |
Eelmisi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu otsuste suhtes. |
10. |
Eelmistes lõigetes sätestatud korda kohaldatakse ka kõikide ühinevate riikide otsuste suhtes, mis võivad mõjutada nende kui liidu tulevaste liikmete kohustusi. |
II.
11. |
Liit ning Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et nende ühinemine Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli artikli 3 lõikes 3, artikli 6 lõigetes 2 ja 6 ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimusi käsitleva akti artikli 3 lõikes 3 ning artikli 6 lõigetes 2 ja 6 nimetatud lepingute ja konventsioonidega toimuks võimalikult samaaegselt ühinemislepingu jõustumisega nimetatud protokollis ja aktis sätestatud tingimustel. |
12. |
Kui liikmesriikidevahelised lepingud või konventsioonid on olemas üksnes eelnõu kujul ning tõenäoliselt neid ühinemiseelsel ajal alla ei kirjutata, kutsutakse ühinevaid riike pärast ühinemislepingule allakirjutamist ning kooskõlas vastava korraga osalema nende eelnõude ettevalmistamises positiivses vaimus ning nõnda, et nende sõlmimisele kaasa aidata. |
13. |
Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli artikli 6 lõike 2 teises lõigus ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimusi käsitleva akti artikli 6 lõike 2 teises lõigus nimetatud protokollide üle lepinguosalistega peetavatel läbirääkimistel osalevad ühinevate riikide esindajad töös vaatlejatena praeguste liikmesriikide esindajate kõrval. |
14. |
Teatavaid ühenduse sõlmitud mittesooduslepinguid, mis jäävad pärast ühinemiskuupäeva kehtima, võidakse kohandada või muuta, et võtta arvesse liidu laienemist. Nende kohanduste või muudatuste üle peab ühendus läbirääkimisi koostöös ühinevate riikide esindajatega vastavalt eelmises lõigus ettenähtud korrale. |
III.
15. |
Institutsioonid koostavad õigeaegselt Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli artiklites 58 ja 60 ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimusi käsitleva akti artiklites 58 ja 60 nimetatud tekstid. Sel eesmärgil edastavad Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia valitsused institutsioonidele aegsasti nende tekstide tõlked. |